Eesti uudised

Hillar Kohv küsis, Ingrid Rüütel vastas: kas laulupidu sureb tõesti välja (16)

Ohtuleht.ee, 17. juuli 2019, 16:10
Foto: Rauno Vahtre
Kirjasaatja Hillar Kohv Viinahaualt uuris pärast laulupidu muljeid presidendiproua Ingrid Rüütlilt, kelle sõnul oleks ainult elitaarsele muusikamaitsele mõeldud laulupidu määratud väljasuremisele. 

Laulu- ja tantsupidu "Minu arm" on tänaseks ajalooks saanud. Kas osalesite ise või vaatasite televiisorist?

Varustatult niisuguse kontseptsiooniga läksin laulupeole teatava eelarvamuse ja ärevusega. Kui laulupeo programm koosneks vaid kaasaegsetest heli-konstruktsioonidest, mis oleks mõistetavad vaid vähestele, kuid ei tekita elamusi ega haara kaasa paljusid, siis pole see laulupidu. Pealegi läbiks sellisel puhul konkursi vaid teatava muusikalise haridusega valikkoorid. Väikesed maakoorid, kellele laulupidu on tugev elujõu  allikas ja tähtis osa elust üldse, jääksid kõrvale. Selliseid kontserte võib korraldada palju tahes, kuid laulupidu oleks sellisena määratud väljasuremisele.

Õnneks oli mu mure suuresti liialdatud. Laulupeo kava oli hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud. Oli lihtsama ja keerukama helikeelega laule, kuid ka kaasaegne muusika oli ilus ja elamuslik.

Millised on muljed? Mis meeldis?

Üks laul, mis läks paljudele südamesse, oli Pärt Uusbergi „Igaviku tuules“. Kindlasti polnud see kergemate killast. Kuid ka lihtsa muusikakeelega võib kuulajaid haarata, kui selles on sõnum, mis läheb korda. Selline oli Tauni Aintsi „Üksi ei ole keegi“, mis jätkab Alo Mattiiseni uuenduslike regilaulude traditsiooni. Erilise energiaga köidavad Kadri Vooranna laulud. Hoogsa rütmi ja maagilise kordusega haaras seto rahvalaulu seade „Kergotamine“.  Häid sõnu võiks lausuda paljugi. Natuke puudu jäi programmis aga oodatud isamaalistest lauludest,  mis õnneks osalt lisapaladena ära lauldi. Rahvas laulis kaasa ja nii päädis laulupidu tõelise rahvapeona. Eesti laulupidu kui vaba rahva püha ja võimas eneseväljendus ei jätnud külmaks ka sõbralikke kaasmaalasi ja väliskülalisi.  

Kindlasti ei tohiks edaspidi lastekoore kõrvale jätta, nagu on soovitatud. Üks üldlaulupeo funktsioone ongi see, et ta seob põlvkondi nii kultuuriliselt kui sotsiaalselt. Lätlased-leedulased võiksid siin pigem meist eeskuju võtta.

Tantsupidu võlus oma värvi-ilu, kujundlikkuse ja siira tantsurõõmuga.   Nii rahvatantsud kui -pillilood olid seatud, kuid uusloominguski olid juured selgesti tunda. Uudne oli näha pererühmi, seda suunda võiks edaspidi veelgi arendada. Eesti folkloorirühmades on mitme põlvkonna koososalus tavaline.

Mis võinuks teisiti olla?  

Kui millegi üle nuriseda, siis see oli tantsupeo järgne liigselt venitatud tänamistseremoonia, mille vaesed lapsed pidid kergete pluuside väel külma ja vihma käes seistes välja kannatama. Loodetavasti ei jäänud keegi tõsiselt haigeks. Kõik oli ju hästi mõeldud ja idee iseenesest oli ilus, kuid paratamatult tuleb arvestada kõiki asjaolusid.

Teine asi, mis paljudele meelehärmi tekitas, oli see, et lauluväljakule ei müüdud kohapeal piisavalt pileteid. Kuidas edaspidi teha nii, et soovijad pääseksid lauluväljakule, kuid ei tekiks liigseid ummistusi, see jääb mõtlemiseks tulevaste pidude korraldajatele.

Milline on laulupidu viie aasta pärast ja hiljem?

Arvan, et viie aasta pärast meie elu palju ei muutu ja ei muutu ka laulpidu. Kaugemale ei tahaks ennustada. Hirvo Survale kuuluvad ka sõnad: laulupidu ei ole soovikontsert. Paraku, see on küll soovikontsert, kuigi koosneb eeskätt korraldajate soovidest. Jääb vaid loota, et korraldajad ka edaspidi ei hülgaks rahva ootusi, vaid leiaks ühise keele või vähemalt kompromissi.

Enamik eestlasi tuleb laulupeole erilise tundega. Selles on meie ajalugu, põlvkondade side, rahvuseks saamine ja rahvusena püsimine. Laulupidu liidab ja loob ühistunde. Jah, meid on alistatud ja orjastatud, tapetud ja küüditatud,  kuid me ei vihka ega tunne alaväärsust. Vastupidi – oleme uhked ja tunneme rõõmu sellest, et elame ja oleme olemas, et meil on oma keel ja kultuur, oma riik, oma laulud, oma laulupüha!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee