Kommentaar

Kalle Klandorf | Tallinna autostumine pole planeerimisvea tagajärg, vaid inimeste loomulik tung (13)

Kalle Klandorf, Tallinna abilinnapea, Keskerakond, 17. juuli 2019, 15:58
Peatänava projekt seisati mõjuva põhjusega. Linn ei saa minna edasi lahendusega, mis jätab olemasolevast liikluse läbilaskvusest alles ainult veerandi, samuti kahandab ühistranspordi liikuvust.

Tsiteerin K-Projekti uuringut: „Juhul kui rakendada „Tallinna Peatänav“ eskiisprojekt, suudab tänav teenindada ca 25 % tänasest liiklusest. Ühistransport on tugevalt aeglustunud Viru väljaku ja Hobujaama tn vahelises lõigus ning Pronksi tänava peatuse piirkonnas.“ Nagu ka uuringut läbiviija K-Projekti esindaja Rein Annusver uuringu esitusel sõnas, kohati tuleb arvestada ühistranspordi aeglustumisega 8-9 kilomeetrini tunnis praeguselt 12-13 kilomeetrilt tunnis.

Nüüd on hakatud rääkima, et tehtagu vaid mõned muudatused, küll siis projekt töötab. Selle vastu on kaks põhjust: esiteks, muutmiseks on vaja tahet. Me oleme projekti autoritega muudatustest rääkinud. Õigupoolest sai nendega sellest räägitud suur osa eelmisest aastast. Tagajärjetult. Kõik oli nende arvates niigi hea ja muudatused ei olnud nende silmis vajalikud. Mis siis, et Tallinna transpordiamet osutas ka tervele reale puudustele, nagu näiteks puud perroonidel, mis oleks seganud jalakäijaid, takistanud nähtavust ja jäänud ette trammide kontaktvõrkudele. Kui linn tellijana ei näe koostöösoovi, siis ta tellib lihtsalt kelleltki teiselt.

Teiseks, isegi muudatusi sisse viies väheneb läbilaskvus 50 protsendi võrra. Tõsi on see, et peatänav peabki transiitliiklust vähendama, kuid antud juhul tekitaks me  kesklinna takistuse, mis takistab väga erinevate transpordiliikide edenemist. Targem on enne edasi minna ümbersõitude ettevalmistamisega.

Autoga on ikka veel hea sõita

Narva maanteed ja Pärnu maanteed läbib suur hulk bussi- ja trammiliine. Just ühistranspordi prioriteedi säilitamine ongi antud projekti juures kriitilise tähtsusega. Kui me seda ei suuda, pole mõtet projektiga edasi minna.

Mis puudutab Tallinna autostumist, siis see on mitte mingi planeerimisvea tagajärg, vaid inimeste loomulik tung. Autostumine käib käsikäes elatustaseme tõusuga. See on suurem rikastes riikides ja väiksem Ukrainas ja Moldovas. Näiteks Hollandis ja Taanis, kus väidetavalt peaks kõik justkui jalgrattaga sõitma, on autode omamise tase laias plaanis sama, mis Eestis – Taanis on samuti autode hulk 1000 inimese kohta viimase kümnendi jooksul kiirelt tõusnud. Seda vaatamata tõsiasjale, et muud liikumisviisid on neis riikides hästi korraldatud.

Auto on palju enamat kui lihtsalt transpordivahend – staatusesümbol, omanäolise elustiili väljendaja ja nii edasi. Ja see, et autosid lisandub, viitab pigem, et Tallinnas on ikka veel päris hea autoga sõita. Jah, need probleemid on olemas, aga me ei lahenda neid, keerates lihtsalt tänava kinni ja mitte pakkudes vajalikke ümbersõite: Estonia tunnel, Rävala pikendus, Reidi tee, tulevikus Tallinna väike ringtee.

Kas oleme autode sõber või vaenlane?

Kõneldakse, et lai tee ei lahenda ummikut. Ometi ehitatakse kõikjal uusi teid. Haabersti ristmikul aga pole ummikuid, kui seal pole just mingit liiklusõnnetust. Laagna teel pole ka ummikuid. Tänane tallinlane või ka viimsilane liigub palju rohkem ja palju kiiremini kui 20-30 aastat tagasi, seda tõsiasja võiks kriitikud arvesse võtta. Tema valikud töökohtade, koolikohtade ja vaba aja veetmise kohtade osas on palju laiemad kui minevikus. Jah, liiklus põhjustab probleeme nii nagu ka varem. Kuid me ka lahendame palju suuremaid ülesandeid.

Kas Tallinna linnavalitsus on autode sõber või vaenlane? See küsimus pärineb valdkonnast „kellele ema, kellele tütar.“ Süüdistusi tuleb mõlemast suunast. Veidi vähem kui kaks aastat tagasi kirjutas Urmas Reinsalu, et autovaba päeva  tähistamine on „kilplaslik“ ja „transpordikommunism“. („Reinsalu autovabast päevast: autojuhtide kottimine tuleb lõpetada.“ Delfi, 24.09.2017). Aasta ja kolm nädalat tagasi kirjutas reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, et „Tallinn käitub autojuhtide suhtes nagu koolikiusaja“ (Delfi, 25.06). Nüüd siis on süüdistuste pendel teise serva läinud ja moes on süüdistada linna hoopis autojuhtidega liigses sõbrustamises ja jalakäijate vaenulikkuses. Asi on lihtsam – linnavalitsus ja transpordiamet peabki kõik linna ära mahutama ja alati tundub kellelegi, et just talle tehakse liiga. Ei tehta, kõik peavad tegema kompromisse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee