Juhtkiri

Juhtkiri | Kiusamine ei lõpe iseenesest (59)

ohtuleht.ee, 16. juuli 2019, 17:25
Ühe Ida-Virumaa noore koolipoisi enesetapu kajastamine ei too seda last enam tagasi, ent on paraku vajalik selleks, et panna tegutsema neid, kelle võimsuses on teistele temasuguses olukorras lastele tagada vajalikke abisaamisvõimalusi. Et tolle poisi lapsevanemate ütluste järgi oli tegu kiusamisohvriga ja väidetav kiusaja oli tema koolikaaslane, tõstatub vältimatult küsimus kooli vastutusest poiste omavahelise konflikti lahendamisel. Olgugi et esmane vastutus lapse heaolu eest lasub alati tema vanematel.

Paneb ju seaduski koolile kohustuste tagada laste turvalisus ja tervisekaitse. Et sellega võib kõnealuses koolis probleeme esineda, viitab teistegi räigete kiusujuhtumite avalikkuse ette jõudmine – näiteks hirmutas alles paar kuud tagasi õpilasi relvaga mees, kes tegi seda väidetavalt ühe kiusatava tüdruku kaitseks. Küll aga oleks vale rääkida koolipere hoolimatusest selliste juhtumite puhul – on teada, et hukkunud lapse õpetaja vastas tema abipaluvale sõnumile, ja seda õhtusest kellaajast ning suvevaheajast hoolimata. Kahjuks tähendab sotsiaalmeediaajastul elamine sedagi, et kius ei lakka ohvrite jaoks isegi mitte pärast koolipäeva lõppu või koolivaheaja saabumisega. Lähestikku elavate laste puhul on see aga niikuinii alati nii olnud.

Põhjus, miks eeldame koolidelt vaikimisi suuremat vastutust kiusamisjuhtumite lahendamisel, seisneb nende võimaluses teha seda süsteemselt. Ja selline töö kannab vilja, nagu nähtub nn kiusamisvaba kooli projektiga liitunud haridusasutuste kogemusest – koolides, kus soovitatud metoodikat on juba aastaid rakendatud, on kiusamine vähenenud kolmandiku võrra. Tõsi, täielikult seda elimineerida pole ehk võimalikki, ent sellised programmid hoiavad kooliperet laskumast ohtlikku enesepettusesse, et õpilastevahelised konfliktid lahenevad kuidagi iseenesest.

Programmi juurutamine kõikides Eesti koolides sellise tasemeni, et koolid saaksid kiusamisjuhtumite lahendamisega edaspidi iseseisvalt hakkama, läheks maksma hinnanguliselt 12 miljonit eurot. Ei kõla just võimatu kulutusena valitsusliidu jaoks, kes lubab koalitsioonilepingus selgesõnaliselt teha kõik selleks, et muuta lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid turvaliseks ja kiusamisvabaks.

 

Kust saada lapsele või endale abi? 

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07) 

Psühholoogiline kriisiabi: 631 4300 (tööpäeviti kl 9–20) 

Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (iga päev kl 19–23) 

Lasteabi: 11 6111 (24 h) 

Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10–18)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24 h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) 

Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) 

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) 

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) 

Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) 

Kiirabi: 112 (24 h)

59 KOMMENTAARI

s
Sass 17. juuli 2019, 17:16
Ja kohe pakutud mitmeid puuk - firmasid mis ainut raha keerutavad....
k
Kiusamisvaba kooli projekt 17. juuli 2019, 16:56
Nimi iseenesest ilus ja kõlav, aga... vabandan, minul pole sellesse usku. Töötades Soome koolis 20 aastat kus antud projekt oli kasutusel viimased 8 a...
(loe edasi)
Loe kõiki (59)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee