Kommentaar

Tiit Toomsalu | Kui avalik huvi põrkub erahuviga (2)

Tiit Toomsalu, sõltumatu kolumnist, 15. juuli 2019, 17:03
Eelmise sajandi üheksakümnendatel globaalselt tuule tiibadesse saanud liberty-ideoloogia (Antiik-Roomas „vabadus, eesõigused“, eristada liberalismist kui uuenduslikkusest) on hoogu kaotamas ja taas teed tegemas konservatiivsusele kui traditsionaalsusele, rahvalikkusele. See peegeldub Donald Trumpi loosungis „Ameerika ennekõike“ ja föderalismile pürginud Euroopas pead tõstvas rahvusriikluses. Makrosotsiaalsel tasandil on väärtusvõnked loomulik osa arengust. 

Ka Eesti pole sellest siseheitlusest puutumata jäänud, väljendudes poliitilise nn peavoolu ideoloogia ning konservatiivse poliitilise alternatiivi kokkupõrkes. Silmapaistev koht kõnealuse vastasseisu filosoofilises käsitluses on liberalismi lipukandjal Ahto Lobjakasel, konservatiivseid väärtusi kandval ajaloolasel Jaak Valgel ja kokkuleplust viljeleval orientalistil Peeter Espakil. Lobjakas: Nagu Jaak Valge on ka kõik konservatiivid reaktsionäärid, kes põlgavad ära ainukese, mis Euroopas on – inimliku humanismi. Jaak Valge: Lobjakas võrdub kunagise punaliidri Kingissepaga, kumbki ei näe tulevikku rahvusriiklusel. Espak: edukad on ühiskonnad, mis ei arene plahvatuslikult vaid pikkamööda, progressiivseid ideid tasakaalukalt rakendades.

Diskussioonis välistatakse ebamugav nostalgia, näiteks nõukanostalgia konservatismi avaldusena. Kuidas uuenduslikkus või traditsioon mõjutab argielu, millised on õied? Kas enamuse – olgu selleks perekond, koduküla, sotsiaalne kooslus või riik/rahvas – huvide prioriteet? Või Lobjakase ja nn liberty-indiviidi tahte eelistus enamuse tahtele? Argielus tõusetub pidevalt dilemma era- ja avaliku (enamuse ja vähemuse) vahekorrast: olgu selleks avalik ruum versus eraruum, avalik teenus versus erateenus jne.

Vastanduvad huvid
Mõned näited. Rail Baltica ja trassivaliku vastustused on tüüpiline näide enamuse ja vähemuse vastasseisust. Küsitluse andmeil toetas 2019. aastal projekti 64% elanikkonnast – see on avaliku huvi peegeldus. Vastuseis tuleb umbes 800 maaomanikult, kelle omandit trass kahjustab – see on erahuvi mõõde.

Kooseluseadus ja peremudel. Aprillis 2014 presenteeris riigikogu kooseluseadust kui lääneliku liberty-ideoloogiapeegeldust. Selle vastustasid sama aasta oktoobris Toompeal massimiitingul kodanikuliikumine Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ja luteri kirik. Avaliku arvamuse küsitlus 2014. aastal näitas 58% elanike vastasseisu liberty-peremudelile. 2018. aastal tehtud Euroopa-ülese uuringu järgi oli vastuseis veelgi suurem.

Teine pensionisammas ja pankade ärihuvid. Pensionisamba toimimise 15aastane tulem ehk võimetus toota olulist pensionilisa ja riigi keeldumine tagamast sissemaksed fondi meenutavad tegeliku kasusaaja – pangandusäri – avameelitsemist aastast 1998: „Tormijooks miljardilistele pensionifondidele on alanud“ Pangandushuvi on selgelt erahuvi, pensionäride huvi on selgelt avaliku huvi.

Elektrivarustus ja elektrihind. Elektrivarustuse tagatus ja hind tulid jutuks seoses kavaga järsult piirata Eesti põlevkivielektri tootmist Euroopa Liidu kliimapoliitika raames ja CO2 kvoodiäri hinnaspekulatsioone teenides. Kas elektritarne stabiilsus avaliku huvina kaalub üles kliimapoliitilised börsispekulatsioonid? Või hinnašokk 2012. aastal Helsingi börsihinna kehtestamisega, vaatamata Narva elektri omahinna stabiilsusele? Eesti Energia erahuvidele (kasumihuvi) toodi ohvriks elektritarbijate avalik huvi. Avaliku ja erahuvi konflikt Eesti elektriäris on lahendatud avaliku huvi kahjuks. Eesootavate massikoondamiste valguses Ida-Virumaal on esimest korda ja mokaotsast hakatud elektriäris mainima ka sotsiaalset mõõdet kasumiahnust piirava tegurina.

Kellele kuulub ruum?

Avalik ruum versus eraruum. Internet, sealhulgas sotsiaalmeediakanalid, on põhimõtteliselt tunnistatud „avalikuks ruumiks“ – kokkupõrge eraõiguslike ambitsioonidega autoriõiguste raames on viinud euroregulatsioonide kehtestamiseni. Internetis üles laetud autorsuse tunnistamist võrdväärseks eraõigusliku ruumiga on kaitstud viitega sellele, et „internet ei pildista – seda teeb pildi autor“, „internet ei ole vabaks kasutuseks – see on vabaks vaatamiseks“, „internet ei ole kõigile tasuta kasutamiseks – kasutusloogikaks on linkimine, mitte aga võõra vara omastamine“, „isegi haridusasutus ei tohi kõike vabalt ja tasuta kasutada – autori loata avaldada ei tohi aga mingil juhul“. Kirjeldatud konflikti tuumaks on internetis üles riputatud, kuid selgelt märgistamata autorikaitse objekti kasutamine koolilapse poolt interaktiivse referaadi illustreerimiseks. Digivolinik Andrus Ansip ei olnud nii kategooriline, leides, etnn meemi avaldamine ja internetis kasutaminepeab olema vaba kõigile, portaalivaldajad (seega meediaäri) tagagu aga autorsuse õiglane tasustamine. Europarlamendis seda läbi surudes kinnitas ta avalikkusele, et videote Youtube’i laadija jaoks ei muutu midagi.

Konflikt, mille sisuks on, et uusasunduste eraomanikud soovivad tasuta kasutada siseteid, mis on erakätes, on Eesti meedias laineid löönud. Sisetee pankrotivara oksjonilt omandanud ärika loogika on lihtne: tahad koju sõita – maksa. Eksisteerib õiguskantsleri pikk ja sisutühi hinnang, mis ei paku muud lahendust kui kohtusse pöördumine. Kas prioriteetne on tänav kui avalik ruum või tänav eraruumina?

Sarnane probleem esineb ka erametsaomanike ja marjuliste suhetes. Tõsi, seadusandja on selgelt sõnastanud eraomaniku kohustuse teha keelav info kättesaadavaks. Kehtib põhimõte: kuigi seadus nõuab võõral maal viibimiseks luba, eeldatakse, et luba on olemas, kui maatükk ei ole piiratud või kui puudub eraomandile viitav silt.

Kurioosne on avaliku ja eraruumi vastuolu isikuandmete kaitse seaduse kontekstis, mida Postimehe kolumnist Mart Raudsaar on nimetanud ajunikastuse suvemängudeks. Väiksed ajalehed kaebasid juba 2008. aastal keelu üle avaldada sünnipäevaõnnitlusi, kooli astuvate laste nimekirju jms. Hiljuti kohustati koole taotlema nõusolekut klassipildi tegemiseks. Kas laulupeol kaamerasse jäänuid tohib näidata vaid nõusoleku olemasolul?

Avalikkuse häält on eiratud

Kuidas põrkub posti universaalteenus Omniva ärihuvidega? Universaalne postiteenus peab olema kirisaadetiste, perioodiliste väljaannete ja postipakkide järjepidev, kvaliteetne ja mõistliku hinnaga edastus adressaatidele. Teenuse osutajaks on Omniva kaubamärki rakendav riigiaktsiaselts Eesti Post. Juba 2016. aastal levisid kuuldused kojukande piiramisest laupäeviti. Teema tõusis uuesti selle aasta juunis. Eelmise aasta oktoobris sai Omniva konkurentsiametilt loa sulgeda 320 postiasutusest 75. Skandaalilaines korraldas Külaliikumine Kodukant küsitluse, milles pidas postiteenuseid kättesaadavaks vaid 70% vastanuist. Riigihange universaalteenuse osutaja leidmiseks kukkus läbi, sest erakojukandefirmadel (DPD, Eesti Express jt) puudus huvi, Eesti Post nõudis dotatsioone. Erateenuse konflikt avaliku teenusega on ilmselge ega ole lahendatav turutingimustel.

Sularahakäive, pangad ja pangaautomaadid. Meedias kerkib regulaarselt küsimus sularaha kättesaadavusest avaliku teenusena. Eesti Panga 2012. aastal tehtud monitooringu järgi puudus sajas kohalikus omavalitsuses nii pangakontor kui ka sularahaautomaat. Seejuures kasutas 40% elanikest makseteks sularaha. Eesti Pank soovitas omavalitsustel teenuse eest peale maksta, mis soosib erahuvi. Tendents jätkub. Iseküsimus on, kas ja kuivõrd tohiks üldse jätta avalikku teenust eraäri kätesse.

Tervishoiuteenus, sealhulgas sünnitusabi. Ühtse tervishoiusüsteemi erastamise (perearstisüsteem) ja lammutamise (haiglate kinnipanek) tulemusel on arstiabi kättesaadavus muutunud kriitiliseks nii ravijärjekordade kui ka territoriaalse kättesaamatuse tõttu. Kriisi süvenemise üheks näiteks on sünnitusosakondade sulgemine Tartu ülikooli kliinikumi Põlva ja Valga haiglates. Väide, et sünnitajate jaoks ei muutuvat oluliselt midagi, sest koos Tartu ülikooli kliinikumiga (Valgast 86 km) jäävat neile ka Lõuna-Eesti haigla (Võrus), kuhu Põlvast on vaid 26 km, on küüniline. Valga vallavolikogu kui avalikkuse häält eirati. Vabariigi valitsus keeldus lisarahastusest. Arstide selgitused, et sünnituste arv ei ole arsti pädevust määrav faktor, kostsid kurtidele kõrvadele.

Eraambitsioonide ja avalike ootuste kokkupõrked argielus eeldavad lahendusi üldistes huvides. See on poliitiliselt möödapääsmatu!

2 KOMMENTAARI

k
Kah eestlane 17. juuli 2019, 18:39
Toredad üldistused. Mina küll ei tea, et riik halb peremees on. Pigem on "riik" sõna, mille taha annab halval "peremehel" (ükskõik mis rolli ta parajasti täidab) alati pugeda- ise ei pea midagi, kuskil on abstraktne riik, mis on kohustatud olema hea peremees.
p
pan 15. juuli 2019, 18:38
Zbigniew Brzezinski teatas aastal 1970, et maailmavalitsus hakkab toimima veel meie eluajal. Üleminek toimub astmeliselt. Moodustatakse järjest suurem...
(loe edasi)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee