Põlengu üle elanud mees: „Hüüdsin oma koera, vaikus! Arvasin, et olen ta kaotanud...“ (8)

10. juuli varahommikul on Sergei vaevu tööle jõudnud, kui saab naabrinaiselt äreva kõne: „Tulekahju! Sinu korter põleb!“ Ta tormab tagasi koju, avab tulikuuma ukse ja hõikab oma koera: „Mei, Mei!“ Vastuseks on vaid südantlõhestav vaikus...

Sergei kahetoaline korter on pärast põlengut elamiskõlbmatu. Kogu elamine on täis kirbet lõhna, lumivalged laed on tuli võõbanud mustaks, aknad on kuumast kaardus. Mees ei ole aga käed rüpes istuma jäänud. Pühapäeva pärastlõunal käib vilgas töö. Sergei on appi palunud remondimehed, kes tahmast läbi imbunud seinaplaate, tapeete ja põrandaid hoogsalt lahti kangutavad. 

„Mul oli ausalt öeldes sellest korterist täitsa ükskõik sel hetkel, kui naabrinaine helistas. Ma tahtsin ainult oma koera,“ ütleb Sergei.