HÕLJUB ÕHUS OTSEKUI ISEENESEST: Franky Zapata lend Champs Elysees' kohal.Foto: PIERRE VILLARD/SIPA/SCANPIX
Tõnis Erilaid 14. juuli 2019 21:47
Eilse Prantsusmaa rahvuspüha, Bastille' päev sõjaväeparaadi teemaks oli president Emmanuel Macron valinud Euroopa kaitsekoostöö. Enneolematu vaatemäng rullus paljude riigijuhtide, ka president Kersti Kaljulaidi silme all, kuid enim tähelepanu pälvis leidur Franky Zapata, kes lendas omaehitatud lennulaual Champs Elysees' ja Concorde'i väljaku kohal. Püss käes viitena, et lennulauda võib kasutada ka lahinguis.

Zapata seadet hoiavad õhus kaks turbiinmootorit ja lendu saab suunata kõikvõimalikeks trikkideks tillukese, peopessa mahtuva juhtpuldi abil. Tõsi, leiduri sõnul saab esialgses variandis lennulauaga õhus püsida vaid kümmekond minutit. Seade on siiski päris kiire: Zapata ütlust mööda on ta saanud kiiruseks isegi 190 kilomeetrit tunnis. Tähistamaks esimese inimesena lennuki Prantsusmaalt Inglismaale piloteerinud Louis Bleriot' lendu 110 aastat tagasi 25. juulil, kavatseb Zapata seda oma lennulaual korrata.

Suurejooneline paraad

Ühendriikide president Donald Trump käis Bastille' päeva sõjaväeparaadil 2017. aastal. Ta sattus sellest suurde vaimustusse ja otsustas ka Washingtonis sarnase paraadi korraldada. Tänavu tuli ta sellega toime, kuid ei jõudnud siiski Pariisi tasemele. Sel aastal ei olnud ta Prantsuse rahvuspüha tähistamas. Peale president Kersti Kaljulaidi olid kohal Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Soome president Sauli Niinistö, Hollandi peaminister Mark Rutte ja teisigi riigitegelasi.

ÜLENI VALGES: President Kersti Kaljulaid osales Bastille' päeva tähistamisel. Foto: Kamil Zihnioglu/AFP/Scanpix

Paraadil näidati kõikvõimalikke roboteid ja droone ning esitleti kiirreageerimisüksuste tegevust. Üle Concorde'i väljaku lendas 69 sõjalennukit ja 39 kopterit. Marssis ka Eesti kaitseväe liputoimkond, nagu ka soomlased. Kohal olid ju prantslaste kõrval veel üheksa Euroopa interventsioonialgatusega ehk sõjalise koostööga liitunud üheksa riigi sõjamehed. Inglased olid saatnud sinna kaks suurt Chinook-kopterit, sakslased ja hispaanlased aga transpordilennukeid. Suurbritannia teatas, et sõjaline koostöö prantslastega jätkub ka pärast Brexitit – praegugi osalevad nende kolm Chinooki operatsioonil Malis.

Kollased ja mustad vestid

Kui president Emmanuel Macron sõitis koos Prantsuse kaitseväe juhi kindral Francois Lecointre'iga mootorrattakavalkaadi ja ratsakaardiväe rügemendi saatel paraadis osalenud tuhandete naiste ja meeste eest läbi, kostis pealtvaatajate seast valju vilet. Nii andsid oma protestimeeleolust märku juba mitu kuud presidendi vastu meelt avaldanud nõndanimetatud kollavestide liikumise esindajad. Nad hoidsid käes kollaseid õhupalle. Mõned karjusid valjult loosungeid ja politsei pidi ägedamad protestijad vahistama.

VILEKOORI SAATEL: Emmanuel Macron ja kindral Francois Lecointre sõidul Concorde'i väljakul olevale tribüünile kostis pealtvaatajate seast valju vilet. Foto: ELIOT BLONDET- POOL/SIPA

Päev varem oli mitusada peamiselt Lääne-Aafrikast pärit migranti väevõimuga tunginud Prantsuse pühamusse, Pantheoni, kus nad avaldasid häälekalt oma nõudmisi. „Me esindame dokumentideta, hääletut ja näo kaotanud Prantsusmaad!“ karjusid end mustadeks vestideks nimetanud meeleavaldajad. „Me oleme pidanud läbirääkimisi oma staatuse üle ametnike ja siseministriga, kuid midagi ei ole meid väljasaatmisohust päästnud. Nõuame kohtumist peaminister Edouard Philippe'iga!“ skandeerisid Pantheoni vallutajad. Politsei suutis nad hoonest välja suruda alles mitu tundi hiljem.

Miks prantslased tähistavad Bastille' päeva?

1789. aastal oli Prantsuse revolutsiooni üks tipphetki vanglaks muudetud Bastille' kindluse vallutamine 14. juunil. Järgmisel aastal tähistati seda sündmust samal päeval suure peoga, et märkida revolutsioonilise rahva ühtsust. Ka kuningas oli kohal. 1880. aastal kiitis Prantsuse senat heaks seaduseelnõu, millega otsustati Bastille' päeva tähistada rahvuspühana, mille lahutamatuks osaks sai suurejooneline sõjaväeparaad.

Kommentaarid  (8)

Rahvas nõuab tõtt 15. juuli 2019 19:33
Kus on laudur? See ju meie tressident, kes kahjuks ei ole mingi vaatamisväärne ime.
Samm ette ,teine taha 15. juuli 2019 11:02
Meie neidis ka seal nina pikalt ees,kas järgmine aasta läheks õige Moskvasse 9 mai paraadile .Suur Valge peremees igatahes lubas seda teha .Moskva paraad on igatahes põnevam ,kui see Lääneriikide lambataktis sammumine ,mida meiegi omad järgi ahvivad ,seda võiks nimetadad demokraatlikuks tammumiseks .
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS