Eesti uudised

ÕL VIDEO | RÕÕMUSÕNUM: Naissaare maagiliste metsade vahel saab taas rongiga sõita (8)

Reti Jõerand, 12. juuli 2019, 21:33
Foto: Reti Jõerand
On reede pärastlõuna. Seisan Lennusadamas ja ootan ootusärevalt auriklaev Katharina peale minemist – mind ootab ees reis Naissaarele. Olen väga põnevil, sest üle kolme aasta saab saarel taas ka rongiga sõita ning kitsarööpmelise raudtee renoveerimistööd on täies hoos. Viimsi Rannarahva Muuseum alustas töödega mullu augustis. Tänaseks on valminud üle kahe kolmandiku planeeritud töödest. 

Merereis kulgeb väga kiirelt, kuid samas ka rahulikult. Ilm on lihtsalt ideaalne ja merehaigust õnneks ei teki. Sõit Naissaarele kestab tund aega. Laevalt maha astudes olen esmalt lummatud saare ilust. Loodus on tõsiselt kaunis. Saarel on üllatavalt palju rahvast – kõik on tulnud puhkama ja suve nautima. 

Naissaar on niivõrd kaunis!Foto: Reti Jõerand

Eemalt näen vahvat erksinist rongi, mis kohe kutsub sõitma ning saart avastama. Ka rong on saanud raudtee taastustööde käigus uue ja värskema ilme ning sõiduk on turistide seas väga nõutud. 

Rong on saanud uue ja värskema ilme.Foto: Reti Jõerand

Pileteid rongisõidule saab osta näiteks Naissaare sadama kohvikust. Üks ots maksab kaheksa ning edasi-tagasi pilet kümme eurot.

Pileteid rongisõidule saab osta näiteks Naissaare sadama kohvikust.Foto: Reti Jõerand

Kui kõik huvilised on kohtadel, võib rongireis alata. Päris mitmel korral kostub uhke vile: "tuut-tuut!". Sõit kulgeb läbi maagilise metsa. Tee ääres näen ka inimest, kes rõõmsalt rongile järele lehvitab. Niivõrd lahe!

Sõit kulgeb läbi metsa.Foto: Reti Jõerand

Kahjuks lõpeb rongisõit küllaltki ruttu ning tuleb hakata jälle sadama poole liikuma – Katharina juba ootab! Oleks tahtnud kauem uhke veeremiga sõita ning Naissaare ilu ja võlu näha. Minusugusele linnatüdrukule on selline reis kindlasti huvitav ja vaatamist on palju, sest metsa satun harva. Nüüd vähemalt tean, et Naissaare külastamiseks tasub rohkem aega varuda! 

Raudtee ajalugu

Naissaare kitsarööpmelist raudteed hakati rajama seoses Peeter Suure
merekindluse objektide ehitamisega saarel alates 1913. aastast. Raudteed oli
hiljem vaja ka merekindluse patareide varustamiseks laskemoonaga. 1918.
aastaks sai valmis 37,5 km raudteed. Eesti Vabariigi ajal, kahe maailmasõja
vahel, ei võetud kõiki militaarobjekte kasutusele ja osa raudteest müüdi
maha või likvideeriti. Alles jäi napilt üle kahekümne kilomeetri raudteed. 

Nõukogude perioodil rajati saarele meremiinide tehas, mille tarvis rajati
mõningal määral uut raudteed juurde ja taastati osaliselt likvideeritud
raudteed. Raudteed kasutati peamiselt seoses meremiinide ja nende osade
transpordiks ja sõjaväeosade varustamiseks.

Uue Eesti Vabariigi ajal tekkisid kuuldused, et Kaitseliidu Fond kavatseb
raudtee metalli müügi eesmärgil maha müüa. Mati Õuna, Mehis Helme ja tollase Muinsuskaitseameti juhi Jaan Tamme initsiatiivil võeti suurem osa raudteest muinsuskaitse alla.

Täna kuulub ca 15 km ulatuses rohkem või vähem säilinud raudteed Viimsi
vallale ja on Rannarahva Muuseumi hallata. Alates eelmisest aastast on
remonditud 2,4 kilomeetrit raudteed, millele sel aastal lisandub veel 800
meetrit. Edaspidi on muuseumil plaanis remontida kõik 15 kilomeetrit, millega tekiks üks unikaalsemaid vastavaid turismiatraktsioone. Kitsarööpmeliste raudteede taastamine turismi eesmärgil on hetkel Euroopas tõusutrendis ja toimiv militaarraudtee oleks neist ainulaadseim.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee