Eesti uudised

Vabatahtlik töö – ägedam, kui esmapilgul välja paistab (7)

Kalle Valge, 12. juuli 2019, 17:11
Hannele Känd | Viljandi folgi aastatepikkune vabatahtlik | kultuurikorraldajaFoto: Erakogu
Paljude jaoks on vabatahtlik töö võrdne tasustamata tööga, mida peetakse juba eos ajaraiskamiseks. Tõsi küll – palka töö eest tõepoolest ei saa, kuid saab oskusi, kogemusi, seltskonna ja hea enesetunde. Miks peaks keegi tahtma oma vaba aega panustada ning mis võimalused selleks Eestis on.

Minu jaoks algas vabatahtlik töö algklassides, kus meie klassiõpetaja pakkus välja võimaluse vahetunnis tahvel ära pesta – preemiat selle eest ei saanud, kuid puhta tahvli pealt on ju hea õppida ning õpetajagi saab veidi hinge tõmmata. Aastaid hiljem tegutsesin ma juba tudengiorganisatsioonis OLE ROHKEM. ning täna tundub vabatahtlik töö juba väga tavapärane. Vabatahtlikust tööst räägib täpsemalt Eesti külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas

Vabatahtliku töö olemus

„Vabatahtlik töö on minu jaoks hoolimine,“ ütleb Paas. „Kui ma elan kuskil kogukonnas ja näen seal kitsaskohti, siis ma ühel hetkel ma ka mõistan, et ma saan ju ise panustada. Ise minna ja midagi ära teha, ootamata, et keegi teine tuleks seda tegema,“ sõnab valdkonnajuht. Vabatahtlikku tööd iseloomustab tema sõnul kolm tegurit: see on vabast tahtest; selle eest ei saa palka; tööd tehakse kogukonna heaks, mitte otsese sugulase kasuks. Seega – kuigi vanaemal riida ladumisel aitamine on kahtlemata tänuväärt, ei saa seda siiski vabatahtlikuks tööks pidada.

Suurim eeldus vabatahtlikkuse puhul on Paasi sõnul see, et inimene ise tahab teha. Talgukorras võib sageli liituda vabatahtliku tööga igaüks, olgu selleks siis kampaania „Teeme ära!“ või tegemist külaseltsidega. Küll aga võivad eeldused tema väitel kerkida, kui tahetakse spetsialiseeruda: vabatahtlikuks päästjaks või abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida teatud koolitused. Kultuurisündmuse juures vabatahtlik tõlgina abistades on vaja keelt osata. Abistades vabatahtlikuna lastelaagris, tasub kaaluda, kas sulle päriselt meeldib lastega tegutseda. „Iga inimene küsigu endalt, mis talle sobib, mis teda huvitab ja siis hakata vaatama, mis selles valdkonnas teha on,“ lausub Paas lahkelt.

Kuidas vabatahtliku tööni jõutakse? Miks seda tehakse?

Harilik on, et inimene jõuab vabatahtliku tööni just oma kodukohast kaasa lüües. Sealt edasi võib tal tekkida suuremgi huvi edasi panustada. Aina enam on need organisatsioonid, kes vabatahtlikke vajavad, õppinud inimesi paremini kutsuma. Täna leiab kerge vaevaga kuulutusi, lugusid ja informatsiooni, kuidas oma abikätega head teha. Mõistagi alustatakse oma lähedaste kutsumistest, kuid sealtkaudu levib ring ka kaugemale.

Eha Paasi sõnul annab selline tasustamata töö eri inimestele annab isemoodi asju – peamiselt aga: hea enesetunde. „Sa lähed midagi tegema, sest sulle läheb see asi korda. Kas need inimesed, keda tahad aidata, probleemid, mida tahad lahendada. Vabatahtlikuna seda tehes saad rahulolutunde, et sa oled saanud midagi ära teha, sa oled saanud kellelegi vajalik olla, see kokku ongi hea enesetunne,“ selgitab naine.

Eha Paas | külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juhtFoto: Erakogu

Otsesed plussid

Heast enesetundest rohkemgi annab vabatahtlik töö noortele kogemusi, millega on tulevikus tööturule kergem siseneda. Veelgi enam – Abi saadakse ka oma karjäärivalikutes. Juba varakult saab katsetada, kas mingi töö või valdkond võiks inimesele sobida, mille põhjal on tulevikus kergem teha haridusvalikuid.

Üksikud eakad on teine suur grupp, keda Paas soovib välja tuua: nende tööelu on lõppend, lapsed on kodust lahkunud. Vabatahtlikuna panustades ei jää nad nelja seina vahele – olukord, kus neid nähakse kui ohvreid. Vabatahtlikus töös osalevad pensioniealised on püsivad tervemad ja rõõmsamad, lisaks on vabatahtlik töö suurepärane võimalus teha midagi teistega koos.

Lastega perede puhul on kasu Paasi sõnul eriti selgesti näha – lapsed saadakse korraga nii ekraanide eest ära kui vanematega koos aega veetma.

Kust tekib harjumus panustada ka palka saamata?

Mõistagi on inimese esimene mõjukeskkond kodu. Sealt õpib ta tulevikuks käitumismustrid ning sealt saavad alguse ka tema harjumused. Lisaks kodule on aga väga oluline roll koolil.

Koolis pakutavad programmid ja noorteühendused on just need kohad, kust saab noor selle pisiku, et tema ise saab midagi muuta. „Mida rohkem anname noortele haridussüsteemis võimalusi katsetada ja oma lahendusi pakkuda, seda rohkem nad seda võimalust kasutavad,“ kommenteeris Paas

Siiski nentis valdkonnajuht, et kui inimene satub perekonda ja kooli, kus pole iialgi vabatahtlikult panustatud, siis võib tõesti juhtuda, et ta jääb sellest maailmast täiesti kõrvale. Selliste inimeste puhul toimibki kõige paremini otseneüleskutse: „Mul on vaja abi.“ See on kergesti arusaadav ja inimesed tulevad väga hea meelega. Pärast seda võib inimesest kasvada veel hiliseski eas väga äge vabatahtlik.

Kuidas vabatahtlikkusega algust teha?

Eha Paas soovitab neile, kes tunnevad ennast arvutis vähegi kindlalt otsida võimalusi lehelt vabatahtlikud.ee. Need, kes arvutis ennast koduselt ei tunne, otsigu aga julgesti oma kodukohas üles seltsid, muuseumid või asutused, astugu sisse ning uurigu, kas inimene saaks kuidagi abiks olla.

„Kui sa ei olegi kunagi olnud vabatahtlik ja sul ei ole neid kontakte, siis sul ei jää üle muud kui minna ja luua need kontaktid, ütleb Paas kindlalt. Ta soovitab alustada väikselt – „Mine või üheks päevaks appi, sealt saad juba esimesed tutvused ja suunad, kustkaudu edasi vaadata.“

Kristiina Konno | loomade varjupaiga vabatahtlik | tarkvaraarendajaFoto: Erakogu

Kristiina Konno | vabatahtlik loomade varjupaigas | tarkvaraarendaja

Loomade varjupaigas olen ma käinud abiks juba peaaegu aasta ja teinud seda seni iganädalaselt. Suuresti olen aidanud heakorratöödega, eelkõige tegelenud just koertega ja nendega jalutamas käinud.

Mulle väga meeldib loomadega tegeleda, aga ise hetkel looma pidada ei saa. Teisest küljest on see väga hea vaheldus argipäevale – teeb argiõhtu väga palju rõõmsamaks, kui saad koertega paar tundi jalutada.

Merilis Roosalu | Fotomuuseumi vabatahtlike koordinaator | koguhoidja

Mistahes vabatahtlikku tööd on siin tohutul hulgal – me ei jõua ise seda ammuilma ära teha, mis siia eelmistest põlvedest jäetud on, meil on vabatahtlike üle väga hea meel alati.

Nii töötingimuste kui töö täpse sisu osas proovime vastu tulla nii palju kui vähegi võimalik. Töid saame pakkuda mitmeid erinevaid, kas inimesel on fotograafiaga mingi kogemus või mitte, ei oma suurt tähtsust. Peamine on, et oleks huvi – kõik on väga oodatud.

Reiko Tamm | Soometsa külaseltsi vabatahtlik | graafik ja veebidisainerFoto: Erakogu

Reiko Tamm | Soometsa külaseltsi vabatahtlik | graafik ja veebidisainer

Külaseltsi vabatahtlikuks tulemine juhtus väga loomulikult – küla on kokkuhoidev ja kogukond on külaseltsi tegevustele vastavalt võimalustele kaasa aidanud. Esialgu oli see väiksemalt talgute raames arenenud ja kui ühel hetkel nägid, et midagi saaks paremini teha, ei olnud mõtet oodata, kuni keegi teine midagi ära teeb. Võta lihtsalt natukene enda õlule.

Ma ei soovita külakogukonnas alustades liiga suurt ampsu võtta, tasa ja targu. Kui osad inimesed juba läbi käivad ja ühise eesmärgi nimel vaeva näevad, siis tulevad ka teised kaasa.

Hannele Känd | Viljandi folgi aastatepikkune vabatahtlik | kultuurikorraldajaFoto: Erakogu

Hannele Känd | Viljandi folgi vabatahtlik | kultuurikorraldaja

Vabatahtlikkus on mulle rohkem nagu elustiil. Mul on arusaam, et kui ma oskan midagi hästi ja teistelegi sobib, et ma seda teen, siis ma tahaksin hea meelega aidata. Ja ilma selleta, et ma otsest vääringut palka selle eest saaks. Mulle meeldib inimesi ja meeskondi ja kultuuri aidata ja vabatahtlikuna saan ma ennast selles vallas teostada.

Üritustel vabatahtlik olles koged sa sündmust alati veidi teise nurga alt. Saad seda lavatagust elu endale juurde – kohtud esinejate ja korraldajatega, saad siseinfot ja see on natukene selline... VIP-tunne. 

See panus, mis sa festivali korraldamisse paned, ei pruugi olla ajaliselt meeletult suur, aga see tunne, et sa oled sellele kaasa aidanud, on kõige ägedam. Ma võiksin ju need päevad ka külastajana platsil olla, aga ma ei oska enam – ma tahaksingi neid VIP-asju ka kogeda.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee