PROBLEEM: Kui inimene on endale pähe võtnud, et vaktsiinid on ohtlikud, on teda tohutult raske ümber veenda.Foto: David Cheskin/PA Images/Scanpix
Viljar Voog 11. juuli 2019 19:55
Suts ja valmis – tänapäeval Eestis vaktsineerimisse nii enam ei suhtuta. Arstide asemel internetiteadmisi usaldavad vanemad eelistavad oma võsukesi vaktsiini haruharvadest kõrvalmõjudest hoida ja tagajärjeks on see, et Eestis on juuli alguse seisuga tänavu leetritesse haigestunud juba 25 inimest.

Suts ja valmis – tänapäeval Eestis vaktsineerimisse nii enam ei suhtuta. Arstide asemel internetiteadmisi usaldavad vanemad eelistavad oma võsukesi vaktsiini haruharvadest kõrvalmõjudest hoida ja tagajärjeks on see, et Eestis on juuli alguse seisuga tänavu leetritesse haigestunud juba 25 inimest.

Leetrite Eestisse tagasi lubamine on skandaalne. 2014. aastal ei haigestunud meil leetritesse keegi. Mullu oli haigestunute number juba kümme, mis oli rohkem kui viiel eelneval aastal kokku. Tänavu on siis jõutud sinnamaani, et poole aasta peale on leetritesse nakatunuid juba 25. See number on arusaamatult suur, sest juba üle 50 aasta on saanud leetrite vastu vaktsineerida. Aina rohkem vanemaid võtab aga vastu otsuse, et tema laps vaktsiini ei vaja. Miks?

96 protsenti neist arvavad, et vaktsiinis peituvad kahjulikud ained, see koormab liigselt organismi ja lapse immuunsüsteemi peetakse piisavalt tugevaks, et haigustega ise võidelda. Numbrid pärinevad Tartu teadurite uuringust, kus küsitleti 1557 Eesti vanemat, kelle laps on noorem kui viieaastane. Neist suisa 246 olid otsustanud, et nemad (enam) last ei vaktsineeri.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad