Juhtkiri

Juhtkiri | Keegi ei taha olla koju aheldatud (3)

Ohtuleht.ee, 11. juuli 2019, 16:59
Foto: Teet Malsroos
Kui paljudele seostub militaarlaager väntsutuste ja ebamugavustega, mida oleks parem vältida, siis tekib õigustatud küsimus, mis vägi tõmbab sellisele üritusele puuetega inimesi, kelle igapäevaelu on üldjuhul niigi katsumusi täis. Võimalus olla kordki iseenda peremees – planeerida oma aega ja tegevust ning iseend proovile panna, kõlas läbi Õhtulehe reporterile antud vastustest. Ehk täpselt seesama, mis ajab ekstreemsustega tegelema ka puueteta inimesi. Ent kui enamik meist võtab isiklikku iseseisvust kui midagi enesestmõistetavat, on see suurele osale puuetega inimestest endiselt luksus, mida nautida jaokaupa – just sellistel, neile sobivaks kohandatud üritustel.

Põhjus, mis eraldab neid suuremast iseseisvusest, ja seda töövõimereformi, parema linnaplaneerimise jms kiuste, on probleemid seadustes seoses puuetega inimestele ette nähtud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega. Kõige rohkem tõid laagris osalenud vestluses Õhtulehe reporteriga esile muresid liikuma pääsemisega: näiteks võib bussiliin käia neile sobivatel aegadel ja minna vajalikku kohta, ent sellest pole ikka kasu, kui bussi peale ei pääse näiteks ratastooliga. Või on omavalitsus hädas invatakso teenuse pakkumisega, sest abivajajaid on korraga palju, ent kõigile ei jagu näiteks sobivaid sõiduaegu. Erivajadustega inimestele vajalike teenuste tagamise puhul ongi suurim katsumus, kuidas seda korraldada nii, et nad oleksid elukohast sõltumata ühtmoodi abistatud. Väiksemas omavalitsuses võib nappida nii vahendeid kui ka inimesi, ent ka võimekas Tallinn pälvis alles hiljuti tähelepanu näiteks seoses ratastoolikasutajate ebaturvaliste transportimisvõtetega.

Seda olulisem on, et puuetega inimeste parem toimetulek ei jääks lihtlabase hoolimatuse taha. Paraku paistame sellest eesmärgist ühiskonnana veel kaugel, kui laulupeol seistakse otse ratastoolis istuja ette, blokeerides täielikult ta vaatevälja, või kui trollijuht teatab kaasreisijatele, et ilmse terviserikkega inimene tuleks lihtsalt uksest välja tõsta.

3 KOMMENTAARI

s
sant 12. juuli 2019, 11:08
eks rahalised võimalused panevad piiri. kui toetus ikka 200 euri, katsu elada ja liikuda. see pidev kerjamine ja tõestamine, et mõni jäse või elund puudu, on ikka jube alandav. lõpuks see stress ju su tapabki. on see riigi eesmärk?
e
Eino Taruk 12. juuli 2019, 01:12
Eelmiste valitsuste prioriteet on olnud ju seksuaalpuudelised
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee