Eesti uudised

Justiitsministeerium kinnitas miinimumelatise analüüsi läbiviija (36)

Kristiina Tilk, 10. juuli 2019, 14:55
Foto: Alar Truu
Hetkel kehtiva korra järgi peab ühe lapse igakuine elatis olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise maksjad on seisukohal, et säärane süsteem ei toimi ning on ülekohtune.

Probleemile lahenduste leidmiseks kuulutas justiitsministeerium aprillikuus välja riigihanke lapse vajadustele vastava analüüsi läbiviimiseks. Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena. 

Samal teemal

Statistikaameti 2014. aasta andmetel moodustasid kõikidest alla 18-aastaste lastega leibkondadest üksikvanemaga leibkonnad veerandi. Statistika näitab, et elatise kättesaamisega on probleeme igal neljandal üksikvanemal.

Justiitsministeeriumi hinnangul puudub praegu Eestis selge arusaam, kuidas hinnata makstava elatise suurust viisil, et see vastaks lapse tegelikele vajadustele ning milline peaks olema kõik olulisi faktoreid arvestav miinimumelatise arvutamise metoodika. 

„Lahku läinud vanemate lapsed ei tohiks oma elukvaliteedis olla halvemal positsioonil kui oma mõlema vanemaga koos elavad lapsed. Seetõttu on meile oluline, et ka lastele makstav elatis vastaks nende tegelikele vajadustele,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Orm. 

Elatise süsteemi paindlikumaks muutmise protsess sai alguse ajal, mil justiitsministrina oli tegev Urmas Reinsalu, kes esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega sooviti elatise määramine muuta paindlikumaks ning panna sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ja vajadustest. Abivahendina plaaniti kasutusele võtta elatiskalkulaator. 

Väljatöötamiskavatsuses pakutud võimalusi kaaluti, kuid need ideed ei leidnud piisavat toetust, mistõttu tellis ministeerium uuringu. 

Uuringu eesmärgiks on töötada välja arvutuskäik, mis põhineks ühelt poolt kasvatus-, majandus-, sotsiaal-, toitumis- ja teiste teadlaste soovitustele laste kasvatamisel ning teisalt leibkondade tänastele tegelikele kulutustele ja laste vajadustele.

Uuringu tulemusel selguv metoodika peaks arvestama elukallidusega ehk olema seotud näitajatega, mis on ajas muutuvad. Metoodika alusel peab olema võimalik teatud regulaarsusega elatise miinimumi arvutada, võttes arvesse näitajaid, mis on vajalikud lapse toimetuleku tagamiseks ning samas piisavalt kergelt leitavad, et elatise miinimumi vajadusel konkreetse pere või riigi üldise majandusliku olukorra muutumisel ümber arvutada.

Eelduseks on, et miinimumelatis oleks kooskõlas Eesti elustandardiga. 

Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena. Hanke eeldatav maksumus on 50 000 eurot. 

Uuringu tulemustest ning sellest, millised on järgnevad sammud, saab ministeeriumi sõnul täpsemalt rääkida hiljemalt aasta lõpus. 

Hetkel kehtiva korra järgi peab ühe lapse igakuine elatis olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2019. aastal on miinimumelatise suuruseks  270 eurot ühe lapse kohta kuus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee