Kommentaar

Saskia Kask | Kohtunikud ja prokurörid on teineteisest sõltumatud (18)

Saskia Kask, juhtivprokurör, 9. juuli 2019, 17:37
Järgnevate kuude jooksul kirjutavad riigi peaprokurör ja teised prokurörid Õhtulehe arvamuskülgedel kümnest kriminaalmenetlusi ning prokuratuuri tööd puudutavast müüdist. Saskia Kask vastab väitele, et kohtunikud ja prokurörid on üks sõpruskond.

Avalikkuses on Harju maakohtu kohtunike ja Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröride ühist maja kuvatud kui koletist, mis seab kahtluse alla kohtupidamise sõltumatuse. On leitud, et kui prokurörid töötavad kohtunikega iga päev kõrvuti ühes majas, siis võib see mõjutada kohtu erapooletust. Samas on aga unustatud, et mitte ainult prokurörid ja kohtunikud, aga ka advokaadid tulevad tihti samas ülikoolist, on käinud samal kursusel, osalenud samadel loengutel ning kuuluvad ühte sõpruskonda. Ollakse omavahel abielus, mõnes peres on ühtaegu nii kohtunikke kui ka advokaate ning mitmed kohtunikud ja advokaadid on varasemalt töötanud prokurörina. Kas selliselt saab meie õigusemõistmine olla sõltumatu?

Füüsilised tõkked ei takista vääritut käitumist

Jah, saab küll. Üldjuhul reguleerivad kõige paremini suhteid ühiskonnas kokkulepitud moraali ja väärtushinnangute põhised kokkulepped. Kui professionaalide väärtushinnangud on paigas, teab iga prokurör, kohtunik ja advokaat oma ülesandeid, austab teisi osapooli ning seadust. Kui aga väärtushinnangud ei ole paigas, siis ei hoia vääritust käitumisest eemal ükskõik kui tugevad füüsilised tõkked.

Prokuratuuri ja kohtu ruumid paiknevad üksteisest eraldi. Prokuratuuri tsoonist pääseb vaid kohtu avalikesse ruumidesse, kuhu on ligipääs kõikidel inimestel. Samuti puudub kohtunikel võimalus läbi koridori jalutada prokuratuuri poole peale. Kõik see tähendab, et tegelikult ollakse küll füüsiliselt ühes majas, kuid tegelikult töötatakse eraldi ja kohtuistungitevälisel ajal puututakse vähe kokku.

Mõjutamine ja kokkumäng tulevad alati välja

Kohtumine ei pea mitte ainult olema, vaid ka näima sõltumatuna. Kriminaalmenetluse erapooletust tagavad kolmeastmeline kohtusüsteem, mis ongi loodud selleks, et vältida võimalikke vigu, sealhulgas ka erapoolikut kohtupidamist. Kohtuistungid on reeglina avalikud, mis tähendab seda, et ka avalikkusel on kontroll kohtusüsteemi üle ning pärast kriminaalasjas otsuse jõustumist saavad avalikuks ka toimiku materjalid. See omakorda tähendab, et kõigil on võimalik veenduda, milliseid tõendeid koguti ja miks jõuti kriminaalasjas ühe või teise järelduseni.

On loomulik, et aastaid koos töötades ning kümneid protsesse läbides õpitakse üksteist tööalaselt tundma, kuid see, millised on prokuröride, advokaatide ja kohtunike omavahelised suhted, ei mängi tulemuse osas vähimatki rolli. Fakt on see, et valed, mõjutamine ja kokkumäng tulevad alati välja. Seda garanteerib nii meie õigussüsteem, avalikkuse kontroll kui muidugi ka meie ametites nõutav professionaalsus. Ainuke võimalus prokuröril kohtus oma eesmärk saavutada on esitada veenvad argumendid ja tõendid süüdistuse vettpidavuse kohta ja lükata üheselt ümber kaitsjate vastupidised seisukohad. Alles seejärel teeb kohtunik oma otsuse.

18 KOMMENTAARI

d
dr. Mõngel 10. juuli 2019, 10:46
Kes on seda lugu illustreerival fotol? Kole soeng, alatoitumisest kõhetu nägu ja pealuust välja punnitavad õelad väikesed seasilmad...kas mõni salamõrvar? Kui ei, siis on sellel inimesel kindlasti olematu empaatiavõime ja kalduvus domineerida ning vägivallatseda.
i
Igati 10. juuli 2019, 08:46
arusaadav. Prokurörile äia käest nii- ja nii palju. Kohtunikule hoopis ämma käest naa- ja naa palju.....Ja erinevused kokku liita tulebki hoopis x-palju.
Loe kõiki (18)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee