Kommentaar

Manona Paris | Hukatuslikud põrandapraod erivajadustega laste abistamisel (2)

Manona Paris, ajakirjanik, 9. juuli 2019, 17:37
Teated, kus puuetega inimestele, eriti lastele ülivajalikke teenuseid vahendama pidanud asutused kirjutavad osa raha kõrvale, tekitavad püha viha asemel juba abitust. Nõrgemate arvelt nihverdamine ja nende tegelike vajaduste mittearvestamine on eriti valus olukorras, kus kõrvalt kanalitest tuleb halastamatu sünnipropaganda ning nutt, et eestlasi vähe.

Meenub aeg kuus aastat tagasi, kui meie pere toonane kõige väiksem ja kallim sai kurjana kõlava diagnoosi, ja hakkasin otsima viise teda abistada. Linnaosa komisjonitädid tegid mulle külma jõhkrusega selgeks: te võite ju oma puude ja rehaplaani saada, ent ärge OODAKE mitte midagi. Raha ei pruugi olla, spetsialiste ammugi. Sama juttu on kuulnud väga paljude erivajadustega laste vanemad.

Aga õõv on osaliselt alles. Eriti, kui loed – oi, raha nagu ju oleks, aga seda on pikemat aega osksulikult laiali jaotatud, et ka kõik muud mutrikesed peale lapse omade saaks määritud. Ja kuuled kuluaaridest – oh, oleks see vaid üksikjuhtum... Oskuslik rahakirjutamine toimuvat paljudes kohtades, lisaks kurjakuulutavale efektiivsusnõudele, mis arvestab vaid otsest ja selgelt tulu.

Mina omasin/oman pealehakkamist ja vahendeid ning tutvusi, et ise oma last aidata. Aga see ei peaks nii olema. Ma ju ka maksan makse ja pingutan, et kasvatada maksumaksjat. Paljud neid ekstravahendid ei oma.

Miks, oh miks on meie põrandapraod nii laiad? Erivajadustega lapsed on väga lihtsasti ühiskonda integreeritavad, kui südamega ja õigel ajal tööd teha. Meil olla niigi vähe inimesi, hoidkem siis igaüht.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee