Osula kartus seisneb selles, et riigi abikäsi – tasuta maakondliku ühistranspordi arendamine, täiendavate rongide soetamine, millega kasvavad dotatsioonimahud – loob olukorra, kus seni vaid piletitulul põhinenud bussitranspordivõrgustik hakkab vähese tasuvusega, ebasoodsamatel kellaaegadel väljuvate ning regionaalpoliitiliselt oluliste liinide puhul lagunema.

„Kahjuks võib juba praegu prognoosida kohaliku bussiliikluse olulist kallinemist 2–3 aasta jooksul seoses bussijuhtide dramaatilise palgatõusu nõudega. Samuti tekitab selline palgatõus ja veoühiku kallinemine olukorra, kus paljusid seni veel piletitulul toiminud madalama nõudlusega linnadevahelisi liine tuleb hakata doteerima,“ kirjutas Osula juuni alguses ministeeriumile, kui tuli ilmsiks, et riik soetab ronge juurde. „Kokkuvõttes on lähiaastail oodata väga kiiret ühiskonna seisukohalt olulisima transporditeenuse ehk bussiliikluse kallinemist. Kvaliteedi ja mahu edasine tagamine on aga võimalik ainult sellesse valdkonda eraldatavate riigieelarveliste vahendite märgatava suurenemisega.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütleb oma kirjas, et ei näe, kuidas täiendavate rongide käikupanek muudaks madalama nõudlusega bussiliinide olukorda. „Uued rongid on planeeritud eeskätt suurema nõudlusega liinide tihendamiseks. Seega paraneb meie hinnangul uute rongide soetamisega kogu ühistranspordi kättesaadavus ja eesmärgiks ei ole bussiliikluse väljasuretamine, vaid inimeste meelitamine autodest ühistransporti kasutama,“ sõnas minister Taavi Aas. „Kui ühistranspordi maine ja kättesaadavus tervikuna on paremad, siis kasutatakse rohkem nii busse kui ka ronge ning tekivad paremad võimalused ühise liinivõrgu tekkimiseks, mida Maanteeamet ja ühistranspordikeskused igapäevaselt arendavad.“

Ministri sõnul on mõningatel rongiliinidel probleeme ületäituvusega ning kuna rongide – nelja hübriid- ja kahe elektrirongi – saabumiseni kulub ligemale 2,5 aastat, alustati hanke koostamist. „Samas oleme seisukohal, et Eesti peaks liikuma elektrirongide suunas ja seetõttu ei plaani me rohkem diiselronge osta, vaid soetame hübriidronge, mis sõidavad elektrifitseeritud liiniosadel elektriga ja ülejäänud liiniosadel kuni raudteevõrgustiku täieliku elektrifitseerimiseni diiselkütusega,“ täpsustas minister.