Seisukoht

Seisukoht | Agulielu suurlinnastumine (7)

Triinu Laan, päevatoimetaja, 4. juuli 2019, 17:33
Foto: Stanislav Moshkov
Mu elukoha lähedal on väike pood suurepärase kulinaarialetiga. Hilja töölt tulles, kui süüa enam teha ei jaksa, astun sealt tihti läbi, et endale mõni maitsev salat või kodune kotlet osta. Poes müüdavad isetehtud värsked soolakurgid viivad aga lihtsalt keele alla. Sealsed müüjad on kõik tuttavad, kes juba kaugelt naeratavad ja teretavad ega pea paljuks ka paar sõna vahetada. Poe omanik on alatasa kohal, aitab kaupa tõsta ja on vahetevahel ka kassas, kui abikäsi napib.

Nüüd ehitatakse kodupoe kõrvale suurt ja ühetaolist Maximat, täpselt sarnast kõikide teiste ketikauplustega ning anonüümsete ja kurnatud müüjatega, kes eesti keelt ei oska. Üks pood lisaks, kõikidele neile Selveritele, Rimidele ja Maximatele, mis mu kodukandis juba endale pesa on leidnud.

Eestlane on kaubanduskeskuse usku, eelistades anonüümsust ja automaatkassasid isiklikule suhtlusele. Mugavuse tagamiseks pole meil kahju ka vanade miljööväärtuslike hoonete lammutamisest, peaasi et ei peaks kellelegi otsa vaatama. Samal ajal õhatakse välismaalt tulles, kui inimesekeskne on väikeste poodide kultuur mujal maailmas ja kui tore on ikka, kui juustupoe müüja su nime teab.

Kahjuks on suurlinna kõledam pool ka äärelinnadesse jõudmas. 

7 KOMMENTAARI

p
põhjatallinlane 5. juuli 2019, 08:32
Mis teha. Sirbi poest üle tee olnud kulinaariapood juba läks hingusele.
d
dfg 5. juuli 2019, 07:43
Mitu Tallinna linnapead on olnud Tallinnas sündinud ja üles kasvanud? Siit tulebki otsida ignorantsuse ja mõisa köie suhtumist.
Loe kõiki (7)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee