Maailm

Täiendatud  4. juulil kell 16.20

PIINLIK: president Macron sõitis demokraatiast teerulliga üle (30)

Aadu Hiietamm, 5. juuli 2019, 08:01
TAGATUBA: Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron Brüsselis Euroopa Liidu tippkohti jagamas. Foto: ZUMAPRESS/Scanpix
Euroopa Liidus puhkes pärast Saksamaa kaitseministri Ursula von der Leyeni nimetamist Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks pahameeletorm. Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidele heidetakse ette demokraatiast teerulliga üle sõitmist, sest otsus sündis tagatoas ning rahva (valijate) arvamus jäeti arvestamata. 

Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistele läksid kõik fraktsioonid esinumbritega, keda sooviti näha Euroopa Komisjoni järgmise presidendina.  Enne valimisi toimusid esinumbrite väitlused, mida televisiooni vahendusel said näha kõik soovijad. Euroopa Parlamendi valimistel said parema tulemuse konservatiivid, kes moodustavad Euroopa Rahvapartei fraktsiooni. Sellest tulenevalt oleks pidanud viimased viis aastat Euroopa Komisjoni juhtiva Jean -Claude Junckeri mantlipärijaks saama Euroopa Rahvapartei esinumber, sakslane Manfred Weber.

Olgu lisatud, et Jean-Claude Juncker oli 2014. aasta valimistel Euroopa Rahvapartei esinumber ning tulenevalt konservatiivide valimisedust sai temast ka komisjoni president. Seekord aga leidis Euroopa Liidus esimest viiulit mängida sooviv Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et Manfred Weber ei kõlba Euroopa Komisjoni presidendiks.

Samal teemal

Macron väitis üldsõnaliselt, et Saksamaa Kristlik-Sotsiaalse Liidu ridadesse kuuluval poliitikul puuduvad Euroopa Komisjoni juhtimiseks vajalikud kogemused, sest tal on ette näidata vaid Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhtimine Euroopa Parlamendis.

Merkel andis Macronile järele

Kujunenud olukorras andis Manfred Weberit toetanud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel järele ning nõustus kompromissiga, mis nägi ette Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel teise tulemuse saavutanud sotsialistide esinumbrit hollandlast Frans Timmermansi. Kuna Euroopa Komisjoni praeguses koosseisus esimese asepresidendina töötav Timmermans on olnud väga kriitiline Poola ja Ungari valitsuse poliitika suhtes, siis oli häälekalt tema nimetamise vastu nõndanimetatud Visegrádi nelik, kuhu kuuluvad Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia.

Patiseisus meenus Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen, kes oli talle paar nädalat varem jätnud sümpaatse mulje Le Borget´ lennundusnäitusel. Tõepoolest, kolme keelt (saksa, prantsuse ja inglise) keelt valdav õbluke naine on väga hea esineja. Samas on teda kaitseministri ametis saatnud pidevalt skandaalid. Saksamaa sotsiaaldemokraatide endine liider Martin Schulz nimetas Ursula von der Leyenit koguni Angela Merkeli valitsuse nõrgimaks ministriks. Ilmselt aga Emmanuel Macron soovibki, et Euroopa Komisjoni juhiks järgmisel viiel aastal nõrk juht.  

Kuna aeg sundis tagant ning ka Angela Merkel ja Visegrádi riikide esindajad nõustusid Emmanuel Macroni soovitusega, siis nomineeriti Brüsselis teisipäeva õhtul kell 20.03 Eesti aja järgi Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks Ursula von der Leyen. Selle otsusega sõitsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juhtimisel teerulliga üle Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest ja koos sellega demokraatiast ja valijate arvamusest. Sündis ju otsus nii-öelda tagatoas.

Hääletus toimub 16. juulil 

Euroopa Parlament hääletab Ursula von der Leyeni kandidatuuri üle 16. juulil ning praeguse seisuga ei ole veel sugugi kindel, et see ka vajalikud toetushääled saab, sest paljud saadikud valmis pelgalt trotsist tema vastu hääletama.

UUS JA VANA: Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen ja komisjoni praegune president Jean-Claude Juncker kohtusid neljapäeval Brüsselis.Foto: Reuters/Scanpix

Olukord võib aga muutuda, sest Ursula von der Leyen asus kiiresti kampaaniat tegema. Nii käis ta kolmapäeval Strasbourg´is Euroopa Parlamendis kohtumas Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga.

Ursula von der Leyen kohtus neljapäeval Brüsselis ka Donald Tuskiga. Foto: AP/Scanpix

Neljapäeva veetis Ursula von der Leyen juba Brüsselis, kus tal olid kõnelused Euroopa Komisjoni praeguse presidendi Jean-Claude Junckeriga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga.                    

30 KOMMENTAARI

s
Sass 9. juuli 2019, 11:03
Küsimus meie rahvale : Kellele kuulub ja allub Euroopa Liit?
a
asd 5. juuli 2019, 19:08
Demokraatiast ülesõitmisest on siin asi küll kaugel. Mitu meie Eesti valijat käisid oma häält andmas mõledes, kes Weber või Timmermans saab EK juhiks?
Loe kõiki (30)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee