Repliik

Siseministeerium | Surmaga seotud asjaajamine muutub paberivabaks (2)

Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja, 2. juuli 2019, 17:38
Lähedase surm on emotsionaalselt raske aeg – tegu on lõpliku hüvastijätuga kalli inimesega. Tihti ei teata raske hetke saabudes, milliseid toiminguid omakse surma järel teha tuleb – kuidas surm registreerida, milliseid asutusi teavitada, kuidas toimub pärimismenetlus jne. Isegi neile, kellel on varasem kokkupuude surma registreerimisega, on järgnev info oluline, sest süsteem uueneb.

Selle aasta juuni lõpuni sai surnu lähedane arstilt paberil käsitsi kirjutatud arstliku surmateatise, millega läks kohalikku omavalitsusse surma registreerima. Seal esitas ta avalduse ja vastas perekonnaseisuametniku küsimustele. Ametnik registreeris surma rahvastikuregistris ja väljastas paberil surmatõendi, mille lähedane esitas kalmistule või matusebüroole. Kuni surm oli omavalitsuses registreerimata, oli inimene riigi ja eri asutuste jaoks elus. Jätkus toetuste maksmine, isikut tõendavad dokumendid kehtisid, samuti esitati arveid teenuste eest, mida enam ei kasutatud.

Oleme Eestis alustanud surmadokumentide vormistamise lihtsustamist. Alates 1. juulist asendatakse meditsiiniasutustes seni käsikirjas täidetav arstlik surmateatis elektroonsete dokumentidega. Kui arst surma info oma infosüsteemi kannab, liiguvad andmed tervise infosüsteemi ja sealt rahvastikuregistrisse, kus tehakse automaatne surmakanne. Sellest alates on inimene ka registrites surnud. Lähedased ei pea enam minema kohalikku omavalitsusse surma registreerima – surma põhjuse tuvastanud meditsiiniasutus saab välja trükkida surmatõendi, mis on vajalik matmiseks ja edasiseks asjaajamiseks.

Elektroonselt surma info vahetamise eesmärk on vabastada lahkunu lähedane liigsetest bürokraatlikest toimingutest. Samuti on tegu esimese sammuga selles suunas, et surmaga seotud asjaajamine muutuks tulevikus paberivabaks, mis sobib ka Eesti digiriigi kuvandiga. Sama oluline on leinajate aja kokkuhoidmine.

Tulevikus on plaan surmaga seonduvat asjaajamist veelgi lihtsustada. Paberil surmatõendi vajadus tuleb kaotada. Selleks tuleb muuta asutuste ja ettevõtete tööprotsesse, aga ka inimeste harjumusi. Paljud ettevõtted kasutavad juba praegu surmafakti kontrollimiseks rahvastikuregistri andmeid, see peab muutuma valdavaks. Paber, mis inimestel, eelkõige eakamatel, on praegu osa leinaprotsessist, võiks kaduda.

Tegu on ühe väikse sammuga, et tuua riik oma elanikele lähemale ja luua paremad tingimused ka neile, kellel pole lihtne eri asutuste vahel liikuda.

2 KOMMENTAARI

P
? 3. juuli 2019, 12:12
Paljud omavalitsused maksavad matusetoetust. RR-i lähevad andmed küll automaatselt aga kust kohast vastav valla ametnik sellest teada saab, kui otse t...
(loe edasi)
j
jääb tühjus 2. juuli 2019, 22:32
paberil surmatunnistus peaks jääma,kuskil elektroonilises keskkonnas on nullidemullidejada,mis teatud hetkel võib olla kätte saamatu mingil põhjusel

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee