Maailm

Täiendatud 16.49

LÄHEB JÄLLE KÄIMA: Brüsselis jätkub Euroopa Liidu tippkohtumine (14)

Toimetas Aare Kartau, 2. juuli 2019, 13:03
Prantsusmaa president Emmanuel Macron saabus kolmandat päeva kestvale tippkohtumisele.Foto: EPA/Scanpix
Eile katkestati Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumine, sest 28 liikmesriigi juhid ei suutnud jõuda olulisemate ametikohtade jagamises kokkuleppele. Täna jätkub juba kolmandat päeva kestev arutelu ning erinevad osapooled on teatanud, et loodetavasti jõutakse kokkuleppele. Siiski on taaskord oodata keerulisi läbirääkimisi. 

Saksa ajaleht Bild väitel on Ursula von der Leyen valmis Euroopa Komisjoni presidendi ametikohta vastu võtma, kui seda talle pakutakse. Siiski näevad mitmed analüütikud tema praeguses ametis Saksa kaitseministrina mõningaid puudujääke. Sakslanna on varasemalt rääkinud ka unistusest luua föderaalne Euroopa Liit ehk Euroopa Ühendriigid, vahendab Politico. Ta toetab ka tugevamat Euroopa Liidu sisest julgeolekualast koostööd.

Euractiv jagab viimaseid kuulujutte ametikohtadele:

  • Euroopa Komisjoni president – Ursula von der Leyen (EPP)
  • Euroopa Ülemkogu eesistuja – Charles Michel (RE)
  • Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja – Maros Sefcovic (SD)
  • Euroopa Keskpanga president – Christine Lagarde (EPP)
  • Euroopa Parlamendi president – Manfred Weber (EPP) / Sergei Stanišev (SD)

Samal teemal

Väidetavalt on Saksamaa teinud Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkiaga kokkuleppe Ursula von der Leyeni kandidatuuri toetamiseks Jean-Claude Junckeri mantlipärijana. Frans Timmermans on aga nurka surutud. Kuna ta loobus täna hommikul kukkunud tähtajaks europarlamendi saadikukohast, on tal jäänud võimalus saada ühte tippametisse – kas kõik või mitte midagi? Praeguse seisuga tundub, et sotsiaaldemokraat jääb tühjade kätega, sest Saksa kaitseministri von der Leyeni kandidatuur Komisjoni presidendi kohale hakkab ELi liidrite seas aina enam toetust koguma.

Sünnipäevaneedus?

Eelmisel ELi tippkohtumisel, kui oli kavas ametite valimine, pidas Poola peaminister Mateusz Morawiecki sünnipäeva. Tollal ei jõutud samuti ühisele meelele ning Poola takistas pöördelise kliimaleppe sõlmimist, teatab Euractiv. Täna tähistab oma sünnipäeva Eesti peaminister Jüri Ratas. Kas taas ei suuda kolleegium midagi ära otsustada ning võib rääkida Euroopa Komitee sünnipäevaneedusest?

Jüri Ratas Brüsselis.Foto: Zuma Press/Scanpix

Ärritunud Macron andis eilsele pikale arutelule hävitava hinnangu

Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis esmaspäeval ligi 20 tundi kestnud kohtumise järel sellele hävitava hinnangu, teatab Financial Times. Kuna tegemist on euromeelse poliitikuga, on see veelgi tähelepanuväärsem. „Meie usaldusväärsus on üdini määritud kohtumiste tõttu, mis on liiga pikad ning ei too mingit tulemust. Me anname Euroopast edasi kujutluspildi, mis pole tõsiseltvõetav,“ ütles Macron. Euroopa Liidu liikmesriikide juhid oleksid pidanud otsuse tegema juba pühapäeva õhtul. Konsensusele aga ei jõutud.

G20 tippkohtumisel Angela Merkeli, Emmanuel Macroni ning mitmete teiste juhtide loodud ettepanek määrata Euroopa Komisjoni presidendiks sotsiaaldemokraat Frans Timmermans tekitas Brüsselis rohkem lahkhelisid kui üksmeelt. Merkeli paremtsentristlikus EPP parteis on tekkinud Saksa kantsleri otsuse tõttu tema suunas palju pahameelt, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa saadikute poolt.

Kolm EPP liidrit, kes on Timmermansi vastu sõna võtnud, on Iiri, Läti ja Horvaatia peaministrid –  Leo Varadkar, Krišjānis Kariņš ja Andrej Plenković. Kariņši sõnul on ametikohtade pusle lahendamiseks „mitmeid võimalusi“. Tema arvates pole seni esitatud kandidaatidel kõiki ühendavat efekti.

Täita tuleb järgmised ametikohad:

  • Euroopa Komisjoni president
  • Euroopa Ülemkogu eesistuja
  • Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja
  • Euroopa Keskpanga president
  • Euroopa Parlamendi president

Siiski ei tähenda, et Euroopa Komisjoni poolt valitud isik automaatselt ametisse saaks. Otsust peab toetama ka Euroopa Parlamendi liikmete enamus. Euroopa Komisjoni 28 liiget peavad esitama kandidaadi Euroopa Parlamendile kohaliku aja järgi enne 22.00. Tähtaeg võib olla stiimuliks, ent pole siiski määrav, sest see kehtib vaid Parlamendi esimese hääletusvooru jaoks. Võimalik on kandidaate lisada ka teiseks või isegi kolmandaks vooruks. Kui Komisjon ei suuda valikut teha, võtab ohjad enda kätte Parlament.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee