Juhtkiri

Juhtkiri | Nõrgad tiivad (3)

Ohtuleht.ee, 28. juuni 2019 20:05
Foto: Teet Malsroos
Nordica viimaste uudiste taustal kerkib loogiline küsimus, milleks Eestile riiklik ja rahvuslik lennukompanii, kui rahvas sellega Tallinnast enam lennata ei saa? Otsus paljude liinide sulgemisest ei tulnud teisalt kuigi suure üllatusena. Esmapilgul võib tunduda, et pärast liinide kinnipanekut pole ju enam vaja riiklikku firmat, mis osutab teistes riikides lendamisteenust. Ei tohiks ju meelest olla läinud olukord Nordica eelkäijaga, kus äririskid ja hiigelkahjum jäid maksumaksja kanda.

Eestile ja meie majandusele on siiski tähtis otseühenduste olemasolu. Praegu lendavad siit mitmed teiste riikide lennufirmad, kuid nemad lähtuvad eelkõige lennukite täituvusest. Et nii mõnedki üritajad on avatud liinid pärast mõnda aega katsetamist kinni pannud, siis pole stabiilsed ühendused ka pärast Nordica loobumist edaspidi sugugi tagatud, vaid lähtuksid turustiihiast. Nüüd, kus odavate piletite pakkumistega välja kurnatud kohalik vedaja on välja tõrjutud, võib ülejäänute tekkida soov ka piletihindu tõsta. Lendamine üle Riia või Helsinki tähendab täiendavat ajakulu. Mõnetunnise otselennu asemel võib Tallinna jõudmiseks kuluda pool päeva  ja pilet maksta oluliselt rohkem. Ka ei pruugi teistel vedajatel olla kriisiolukordades huvi siit lende jätkata.

Kuna EL ei luba lennufirmale riigiabi anda, siis ongi võimalus firma elus hoidmiseks lasta Nordical osutada mujal Euroopas tellimuslende, et kriisiolukorras oleks meil alles võimalus tuua oma lennukid Tallinna ja Euroopa vahel ühendust pidama. Lendamine on kallis lõbu, nii otseselt kui kaudselt, nii lennupileteid ostes kui ka riiklikku lennufirmat omades.