Eesti uudised

Valmis tööks ja kodumaa kaitseks? Noored viilivad või pagevad (75)

Viljar Voog, 27. juuni 2019 23:05
KOHAL: Sõdur Kevadtormil. Lisaks ajateenistusest viilimisele näitavad inimesed oma meelsust reservõppekogunemistelt puudumisega.Foto: Kaitsevägi

Kui Eesti satuks mõne – või konkreetselt selle ühe – võõrriigi sõjalise rünnaku alla, siis kas me peaksime osutama relvastatud vastupanu? 83 protsenti eestlastest ütleb, et jah. Meie noored ei ole aga väga altid püssi haarama või isegi kaitseväkke minema.

Ptüi-ptüi-ptüi, aga loodetavasti ei tule eestlastel enam kunagi oma riigi kaitseks relva haarata. Meie ajalugu ja idanaabri olemus tähendavad aga, et valmidus Eestit kaitsta peab alati eksisteerima. Suurim trump meie riigi turvalisuse tagamisel on kuulumine NATOsse, kuid kaitseväge ja selle reserviste läheb siin alati tarvis. Noored aga ajateenistusse minna ei ihka.

Riigikaitse arengukava näeb ette, et ajateenistusse minejate arv peaks jõudma praeguselt 3300 noorelt 4000 peale. 17–27aastaste meeste ehk kaitseväekohuslaste arv seoses laulva revolutsiooni põlvkonna vananemisega samas aina kahaneb – veel kümnendi algul oli selliseid mehi kuuekohaline arv, tänavu langetakse alla 80 000 piiri. Probleemid sellega veel ei piirdu.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

04.07.2019
Halb üllatus sõja korral Eestist lahkujatele – piir suletakse
23.06.2019
President Kaljulaid Võidupühal: riigikaitse algab igaühest
01.03.2019
Eliit end ajateenistusega ei vaeva | Kui paljud erakondade esikahekümnest on läbinud ajateenistuse?
21.02.2019
Martin Herem: ka kaasaegses sõjas peab suutma end relvaga kaitsta

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee