Eesti uudised

Valitsuse otsusel sõidavad 2028. aastaks kõik rongid elektri jõul (30)

Toimetas Hindrek Pärg, 27. juuni 2019, 23:12
Foto: ALAR TRUU
Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan. Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning see peaks jõudma lõpuni 2028. aastaks. 

Keskkonnaminister Rene Kokk andis kabinetiistungil valitsuse liikmetele ülevaate, milliseid samme on Eestil vaja lähiajal astuda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Minister esitas neile visiooni, kuidas lisaks suurenergeetikale vähendada CO2 heidet ka teistes sektorites ehk transpordis, väikesemahulises energeetikas ja põllumajanduses. Parimad võimalused süsihappegaasi heidet vähendada on transpordisektoril. 

Ministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.

Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti. Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii selle keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister.

Valitsus tegi täna keskkonnaministeeriumile ülesandeks valmistada koostöös teiste ministeeriumitega ette valitsuskabineti 25. juuli nõupidamisele ettepanekud kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete rakendamiseks transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorites perioodil 2021-2030. Lisaks tuleb ministeeriumitel ette valmistada ettepanekud meetmete rakendamiseks ka suurenergeetika- ja tööstussektoris.

Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70% aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 ELis energiatõhusust suurendada 32,5% ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32% lõpptarbimisest.

Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab suurenergeetika- ja tööstussektori heide 70%. Transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorite heide moodustas aastal 2017.a ligi 30% Eesti kasvuhoonegaaside heitest, millest enamuse moodustas transport.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee