EESTLANNA: Abhaasias elava Asta Nugisega rääkisime Venemaa poolel – Adleris.Foto: Stanislav Moshkov
Deivil Tserp, Stanislav Moškov 27. juuni 2019 00:01
„Otsest madinat meie kandis polnud, kuid jõe lähedal põlesid majad... Olukord oli vilets,“ meenutab 45aastane Abhaasia eestlane Asta, kuidas 1992. aasta sügisel algasid sündmused, mis rikkusid Taga-Kaukaasia eestlaste rahuliku elu. Näib, et igaveseks.

„Otsest madinat meie kandis polnud, kuid jõe lähedal põlesid majad... Olukord oli vilets,“ meenutab 45aastane Abhaasia eestlane Asta, kuidas 1992. aasta sügisel algasid sündmused, mis rikkusid Taga-Kaukaasia eestlaste rahuliku elu. Näib, et igaveseks.

Õhtulehe tandem uuris Venemaa turneel, kuidas elab Taga-Kaukaasia ja Krasnodari krai Eesti kogukond. Kohtusime Sotšis programmeerijana töötava Asta Nugisega, kes on aidanud meie kultuuri säilitada juba maast madalast, ja Estosadokis Anton Hansen Tammsaare muuseumi juhataja Diana Gubarevaga.

Soovisime Astat intervjueerida tema kodus, Abhaasias. Paraku saime ühekordse Venemaa viisa, mistõttu olime sunnitud loobuma plaanist väisata piiritaguseid Eesti külasid. Meie palvel tuli sõbralik vestluspartner Adlerisse.

Edasi lugemiseks: