Aastal 2040 võib see liha olla juba kunstlikult kasvatatud.Foto: Teet Malsroos
Toimetas Madleen Vapper 26. juuni 2019 11:33
Konsultatsioonifirma AT Kearny ennustab, et aastal 2040 kasvatatakse umbes 60% lihast kas kunstlikult või on tegemist hoopis taimsete toodetega, mis maitsevad nagu liha.

Ekspertide intervjuudel põhinev aruanne rõhub traditsioonilise lihatootmise halvale keskkonnamõjule ning inimeste murele tööstuslikes loomafarmides elavate loomade pärast, kirjutab The Guardian.

"Suuremahuline tööstuslik karjapidamine on paljude inimeste arvates tarbetult julm," öeldakse aruandes. "Seoses uudsete taimepõhiste lihatoodete ja kunstlikult kasvatatud laboriliha eelistega on vaid aja küsimus, millal need tooted võtavad enda alla olulise turuosa."

Traditsiooniline lihatööstus kasvatab miljoneid loomi ning selle aastakäive ulatub 900 ­miljardi euroni. Hiljutistes teaduslikes uuringutes on aga selgelt välja toodud traditsioonilise lihatööstuse meeletud mõjud keskkonnale, alates kliimasoojenemist soodustavast saastest ning lõpetades põllumaa laiendamiseks looduslike elupaikade hävitamise ja veekogude saastamisega.

Ettevõtted, mis kasutavad erinevaid taimseid koostisosi asendamaks kotlette, muna ja muid loomseid koostisosi, laienevad kiiresti. Tooted nendelt ettevõtetelt, kes kasvatavad liha kunstlikult, ilma loomi tapmata, pole veel tarbijateni jõudnud. AT Kearny ennustab aga, et kunstlikult kasvatatud liha on tulevikus domineerivam toode, sest on maitse ja tekstuuri poolest sarnasem päris lihaga.

AT Kearny partner Carsten Gerhardt ütleb, et paljud inimesed liiguvad veganluse ja taimsema toiduga elustiili poole, kuna järjest rohkem teadvustatakse keskkonnakaitset ja loomade heaolu. Aruanne ennustab, et 25% lihast on aastal 2040 taimne ja 35% laboris kasvatatud. 

Peaaegu pool kogu maailma ­taimekasvatuse saagist söödetakse praegu kariloomade­le, kuid ainult 15 protsenti neis taimedes sisalduvast energiast saavad inimesed lihast kätte. Aruanne ütleb, et laboriliha ja taimsed lihatooted säilitavad aga umbes kolm neljandikku energiast.

Klientide võimalik umbusaldus laboriliha vastu ei ole takistuseks, ütleb aruanne USAs, Hiinas ja Indias korraldatud küsitluse tulemuste põhjal: „Kunstlikult kasvatatud liha on pikas perspektiivis võitja. Üleminekufaasis on uudsed taimsed lihaasendajad aga siiski hädavajalikud.“

Rosie Wardle ­jätkusuutlikele toidusüsteemidele keskendunud heategevuslikust Jeremy ­Colleri fondist ütles: „Laboriliha ja taimsed lihatooted hakkavad asendama suurt valikut lihatooteid steikidest kuni mereandideni. Liikumine jätkusuutlikumate valgutarbimisahelate poole on juba alanud. Seda veavad nii kliendid, investorid kui ka ettevõtjad, kuid kaasatud on isegi maailma suurimad lihatööstused. Ennustus, mille kohaselt 20 aasta pärast ei pärine 60 protsenti maailmas tarbitavast „lihast“ enam tapetud loomadelt, võib isegi tagasihoidlikuks osutuda.“

Inglismaa ja Walesi põllumeeste liidu (NFU) kõneisik ütles aga: „Uuendused ja uued tehnoloogiad on alati olnud keskne osa briti karjakasvatuse edendamisel. Kuigi liha kunstlik kasvatamine on huvitav teadusharu, usub NFU, et karjakasvatusel on palju võimalusi jätkata turvalise, tuntud päritoluga ja taskukohase toidu tootmisega ning nad kavatsevad seda jätkata seni, kuni tarbijate seas on selle järele nõudlust.“