Nii nagu Eestis on geenivaramu, loovad ka soomlased midagi sarnast – ainult et maasikatele, vahendab Yle. „Toidu petusildistamine on viimastel aastatel muutunud üha tulisemaks teemaks. Soome maasikad on kuum kaup, mis muudab need päritolupettustele haavatavaks,“ sõnas Annikki Welling põhjanaabrite toiduametist. „Marjade geograafilist päritolu on keeruline kinnitada ja jälitamisinfo läheb pikas tarneahelas kaotsi. Analüütiline lahendus, mis põhineb stabiilsetel ja mitteradioaktiivsetel isotüüpidel, lahendab selle probleemi.“

Igasse elusolendisse ladestuvad elu jooksul erinevad kahjutud isotoobid, mille järgi on võimalik kindlaks teha, kus täpselt kasvas see loom või taim, inimene või praegusel juhul maasikas. Soomlased on nüüdseks kaardistanud Poola ja Rootsi maasikatele omased isotüübid ja peagi saavad nad ligipääsu ka Eesti puuviljade andmetele. Kui müügilt tuvastatakse maasikad, mis on kirja järgi pärit Soomest, aga kahtlustatakse valskust, saavad nad nende isotüübilist profiili võrrelda teiste riikide andmetega ja pettuse või selle puudumise tuvastada.

„Soome kasvatajad saavad ühtlasi testida oma toodangut ja selle täpse „sõrmejälje“ kaardistada. Selleks pole aga erilist vajadust, sest Soome marjades leitavad tasemed eristuvad neid väga selgelt mujal kasvatatud toodangust,“ ütles Saila Karhu Soome loodusvarade instituudist.