Uudised

Kosmonaut Titov pühendas Tennosaarele luuletusi 

SLÕhtuleht, 22. september 2000 23:00
Vingumürgitusse surnud kosmonauti German Titovi meenutab Kalmer Tennosaare külalisraamatus mitu lehekülge pühendusi ja luuletusi. “See on üks neid kuulsusi, kellega olen kohtunud,” räägib laulja sõpra meenutades.

“Sõbrad, ma olen ühes veendunud: kuigi maailm unustab aastatega meie tööd, jäävad rakettide jäänustele meie jäljed ikkagi alles,” tsiteerib Kalmer Tennosaar ühte kosmonaudi kirjutatud rida. “Peaaegu nagu üks Aleksandr Puškini tuntud luuletus, milles luuletaja ennustab meie nimede tsaaritrooni kildudele kirjutamist.”

Tennosaar tutvus German Titoviga kuuekümnendate algul Moskva hotellis Budapest, kus kosmonaut sageli lõunastas. Edaspidi viis neid kokku Moskva Kesktelevisioon, kus iga uue kosmoselennu järel korraldati meelelahutusprogramme. Saateid nimetati “Tähetulukesteks” ning neid võib pidada hilisemate “Kutsuvate tulukeste” eelkäijateks. Lisaks Titovile osalesid saadetes Valentina Tereškova, Pavel Popovitš, Andrian Nikolajev ja teised kosmonaudid. Kõikide nendega kohtus Tennosaar ka isiklikult. “Isegi Juri Gagariniga,” meenutab ta ligi nelikümmend aastat hiljem. “Ta oli lihtne aval vene poiss, kelle huultelt ei lahkunud iialgi naeratus,” iseloomustab ta esimest kosmonauti.

Uuesti ristusid laulja ja kosmonaut Titovi teed Soomes Ahvenamaal. “Et ta oli kultuurne poiss, kutsusin ta 1965. aasta laulupeole,” räägib Tennosaar. “Veksleid ta välja ei andnud, kuid lõpuks siiski tuli, veetes Tallinnas mitu meeldejäävat päeva. Raputas oma ihukaitsjad kannult maha ja seejärel sõitsime musta Volgaga minu Pärnu maantee korterisse.”

“Nägin kosmonauti küll, kuid juttu mul temaga polnud,” meenutab laulupeokorraldaja Ilmar Moss. “Titov saabus Tallinna koos tollase ülemnõukogu juhi Anastass Mikojaniga, kuuludes tema saatedelegatsiooni. Nii kõrgeid mehi meil väga tihti ei käinud.”

Kosmoselennu järel tütre isaks

Tennosaare sõnul oli German Titov väga suhtlemisaldis, armastas kirjandust ja muusikat. Ta luges lauljale peast Puškini poeemi “Jevgeni Onegin”, Jevtušenkot ja teisi vene luuletajaid. Kosmonaudi ema ja isa olid Siberis õpetajad ning nende intelligentsed geenid olid kandunud ka pojale. “Sergei Bondartšuk pakkus talle oma suurfilmis “Sõda ja rahu” Andrei Bolkonski osa,” teeb Tennosaar teatavaks vähetuntud fakti. Vaid kosmonaudi lühike kasv takistas teda osa vastu võtmast, filmis kehastas Andreid Vjatšeslav Tihhonov.

Mõni aastat hiljem käis Titov Tallinnas Vineeri- ja Mööblikombinaadist oma Moskva korterisse mööblit tellimas. “Sisenesime ühel õhtul KuKu klubisse, kus kosmonaut kohe ära tunti,” meenutab Tennosaar. Paljud kunstnikud käskisid lauljal kosmonaudilt küsida, kas ta sai oma lennul kiiritust või mitte. Otse ei julgenud Tennosaar seda delikaatset teemat uurida, kuid hiljem tuli kiiritusest ometi juttu. Titov vastas pikemalt mõtlemata: “Kalmer, sa ütle neile, et kohe pärast kosmoselendu sain ma endale tütre. See ongi kogu vastus.”

Saatis Titovi orbiidile

Tollal 22aastane raketiväe ohvitser Ants Rööp komandeeriti Baikonuri kosmodroomile neljaks kuuks 1961. aasta aprillis. Juri Gagarini starti eestlane ei näinud, kuid valmistas ette teist kosmoselendu. “Olin tõesti väike kruvike suurel kosmodroomil,” tunnistab praegu päästeameti haldusdirektorina töötav Rööp. “Titovi starti jälgisin paari kilomeetri kauguselt kõrbest.”

Rööp räägib, et tema osa Baikonuri kosmodroomil oli raketi pardasüsteemide ettevalmistamine. Täpsemalt kontrollis eestlane kanderaketi tehnika korrasolekut. “Et kõik oleks töökorras ja lennu ajal ei juhtuks mingit ootamatut apsu,” meenutab Rööp.

Silmast silma Rööp German Titoviga siiski ei kohtunud. “Kosmodroom on selleks liiga suur, et kõiki seal töötavaid või sinna komandeerituid tunda,” märgib ta. “Algusaegade kosmonaudid käisid seal küll. Kaugelt nägin neid kõiki, isiklikku kokkupuudet polnud.”

Rööp möönab, et on kuulnud jutte võimalikust valest Juri Gagarini kosmoselennu ümber. “See, et keegi enne teda kosmoses käis, on puhas bluff,” ütleb ta. “Rahvas räägib palju, kuid Gagarin ja Titov olid kindlalt esimesed kosmonaudid.”

German Titov 1935-2000

German Titov sündis 11. novembril 1935. aastal. Oma kosmoselennu tegi ta kosmoselaeval Vostok 2 Juri Gagarini järel, 6.-7. augustini 1961. aastal. Titovi kosmoselend kestis 25 tundi ja 11 minutit, selle ajaga tegi ta 17 ringi ümber Maa. Ta oli esimene inimene, kes kosmoses magas ja koges kaalutusele omast iiveldust. Samuti jääb ta noorimaks kosmoses käinud inimeseks: ta oli oma lennu ajal vaid 25aastane. Titov sai kosmoselennu eest Nõukogude Liidu kangelase Kuldtähe ja Lenini ordeni. Tema nime kannab kraater Kuul.

Kaheksakümnendate lõpuni töötas ta kosmonautide ettevalmistamise keskuses. Hiljem läks Titov poliitikasse, kuuludes Venemaa Riigiduumasse. Suri tänavu 20. septembril Moskvas Hovanski tänavas oma korteri saunas vingumürgitusse.