, 20. juuni 2019 23:36
12 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
o
/ 21. juuni 2019 17:02
Kui räämas ja vilets see kunagine kirik välja näeb! Nagu mahajäetud laohoone. Ja rikastel-ilusatel (Savi, Toots jpt) polnud piinlik sinna siseneda. Olümpiamängiseks ehitati hotell ja purjespordikeskus, meie ajaloo tähtsündmuse puhul ei suudetud isegi hoone fassaadi üle võõbata. Muinsuskaitse ei lubanud või?
a
/ 21. juuni 2019 16:59
"lühisaulu" .... no kas nii olulist artiklit ei saa ka kirjavigadeta kirjutada?
p
/ 21. juuni 2019 11:56
Rooma oma urrgu tagasi, ristimata paganlik koer.
n
/ 21. juuni 2019 11:36
Tähistame saksalike laulutraditsioonide,maarahva variandi aastapäeva.Maarahvas hakkas ennast identifitseerima eestlastena,hiljem.Ja maarahva keel ja kultuur on sellest,toredast sündmusest,4-5000 aastat vanemad.
e
/ 21. juuni 2019 11:27
Tuleb tuttav ette. kunagi ei nimetaud ka mõnda heliloojat ja dirigenti kui nende loomingut esitati. Selle Willigerodega oli aga väidetavalt nii, et Jab nnsen kui laulupeo mõtte algataja, poleks luba saanud. ontlik pastor palutigi juhiks ning saadi luba.
e
/ 21. juuni 2019 11:23
ja KUIDAS seda hälli- pesa on riiklikul tasemel hinnatud, võiksid kõik eelmiste valitsuste kultuuriuministrid selgitada. Igatahes pilt sellest kirikust on masendav.
n
/ 21. juuni 2019 11:08
tähtsustatakse Maarja kirikut? Aga sellest ei sõnagi, et I laulupeo mälestuseks ehitati Peetri kirik?
a
/ 21. juuni 2019 09:35
Ajalookirjutajatel on mingi eriline vimm Eesti esimese laulupeo peakorraldaja Adalbert Hugo Willigerode vastu. Vähe sellest et tema korraldatud laulupidu on ebatõeselt Jannseni teeneks kuulutatud, nüüd ei tohi tema nime nimetada isegi tema kogudusest rääkivas uudises. Kooriproovi korraldas "Maarja kirik" aga vot sellesinase Maarja kirikuõpetaja nime nimetada ei tohi, kes lauljad sinna organiseeris. Paneme parem Jannsenile veel paar ausammast
t
/ 21. juuni 2019 07:41
huvitav, huvitav, kirikud on juba rahvast sünnitama hakanud...haa, haa, haa
j
/ 21. juuni 2019 06:50
üks koolis ajaloo tundidest ära viilinud, või pole veel kool lõpetatud, või vaja kiriku ees pugeda?
m
/ 21. juuni 2019 03:51
Kuidas saab kirik olla meie rahva syndimise kohaks, kui meie rahvas on paganate taustaga? Minu teada on sama geneetilise baasiga rahvus siin maalapil juba oma 4000 aastat olnud. Me pole mingi 13 sajandi uustulnukad siin. Me oleme siin olnud kauem.