Eesti uudised

GALERII | „Maarja kirik pole üksnes laulupeo häll, vaid meie rahva sündimise pesa.“ (12)

Aigi Viira, 20. juuni 2019, 23:36
Foto: Aldo Luud
Tartu laulupeo 150. sünnipäeva kontsert tõstis taas au sisse Maarja kiriku, kuhu esimese laulupeo aegu kogunes 800 meest lühisaulu harjutama.

Laulupidu, mis sündis Tartus 150 aastat tagasi, alustas tänagi samast paigast - Maarja kirikus. Toona peeti ses jumalakojas Eesti esimese laulupeo ühendkoori kokkusaamine ja ärevast ärevam peaproov. Nüüd, 150 aastat hiljem, algas täpselt kell 18.69 laulupeokirikus Tartu laulupeo ja XXVII laulupeo pidulik ühiskontsert „1869. 2019“.

Samal teemal

"Esimene eestikeelne piibel, mis ilmus aastal 1739 on eesti keele sünnitunnistus," kõneles oma avamõtiskluses EELK Tartu praost Ants Tooming. "Maarja kirik aga pole üksnes laulupeo häll, vaid meie rahva sündimise pesa." Ses pesas, kus esimese laulupeo eel harjutasid südame värinal, kuid kindlal häälel kokkulaulu 800 meeslauljat, astusid üles Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

Pilgeni rahvast täis kirikus pajatas kontsert muusika ja vahetekstide toel laulupeo sünniloo ja jõudis ringiga aastasse 2019. Kõlasid Kunileid, Klein, Brenner, Beethoven, Stuntz, Kallivoda, Abt, Lvov, Amor, Unt ning Jüri Reinvere uudisteos „Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm.“, mis loodud spetsiaalselt Eesti laulupeotraditsiooni 150. juubeliks Tartus. Reinvere sõnul on laulupeo 150. sünnipäevaks tellimuse saamine igale heliloojale tohutu au.

Reinvere leidis teose loomiseks inspiratisooni mitmest tõigast: sellest, et esimesel üldlaulupeol sai ette kantud Friedrich Paciuse ja Johann Voldemar Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning sellest, et esimene laulupidu kujunes, eriti tänu Jakob Hurda kõnele, eestluse kui euroopaliku identiteedi aluseks. Selle ning kodumaa hoidmise vajalikkusest ja valust ning õnnelik olemise oskusest on otseselt ajendatud varakevadel 2019 Jüri Reinvere kirjutatud muusika ja tekst. Segakoorile, solistile ja keelpillikoosseisule kirjutatud uudisteost esitavad lisaks ühendkoorile metsosopran Kai Rüütel ning Vanemuise Sümfooniaorkester.

Piduliku ühiskontserdi dirigentideks olid Triin Koch, Mikk Üleoja ja Kaspar Mänd. Anu Lambi, Riina Roose ja Karl Laumetsa kirjutatud vahetekste esitas Vanemuise teatri näitleja Riho Kütsar.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee