Maailm

RAPORT: eestimaalastel on vaktsiinide ja teaduse osas murettekitav seisukohapuudus (11)

Toimetas Greete Kõrvits, 19. juuni 2019, 20:51
Arst hoiab käes puugivaktsiini – puugihooaeg on praegu käes!Foto: MARIANNE LOORENTS
Inimeste umbusk vaktsiinide kasumlikkuse suhtes on kasvanud globaalseks kriisiks ning kahjustanud tõsiselt ülemaailmset võitlust surmavate, ent vaktsiinidega ära hoitavate haiguste vastu. Milline on olukord Eestis? Kahjuks Põhja-Euroopa naabritest natuke kehvem.

Maailma Terviseorganisatsioon märgib vaktsiinivastased ja -skeptilised eelarvamused maailma tervishoius kümne kõige tõsisema probleemi hulka. Ohtlikud haigused, mida on võimalik vaktsiinidega edukalt tõrjuda, on hakanud maailmas tagasikäiku tegema. Vaktsiinid kaitsevad hetkel miljardeid maakera elanikke.

Samal teemal

Organisatsiooni Wellcome Trust küsitluses osales enam kui 140 000 inimest riigist. Ülemaailmselt nõustub umbes 79 protsenti inimestest tõsiasjaga, et vaktsiinid on ohutud ning 84 protsenti tõsiasjaga, et need on haiguste leviku peatamisel efektiivsed. Esimese teesiga polnud nõus umbes 7 protsenti (arvamust ei omanud 14 protsenti), teisega viis protsenti (arvamust ei omanud 12 protsenti). Ehk et vaktsiinide ohutuse osas on inimestel üldiselt pisut rohkem skepsist kui selles, et need siiski toimivad. (Kuna analüüsis on komakohad ümardatud, ei pruugi kokku liites täpselt 100 protsenti kokku tulla.)

See paistab silma ka Eesti tulemustes, mis kahjuks kuigi rõõmustavad pole. Sellega, et vaktsiinid on ohutud, nõustub kõigest 51 protsenti eestimaalastest vastanutest. Napilt üle poole. Põhja-Euroopa keskmine on 73 protsenti. Vastajatest 14 protsenti leiab, et vaktsiinid pole ohutud (Põhja-Euroopa keskmine 10 protsenti). Ülejäänud ei arva üht ega teist.

Sellel ebamäärasel seisukohal olijaid on Eestis ülejäänud regiooniga võrreldes ebatavaliselt palju, kaks kord Põhja-Euroopa keskmisest rohkem. Võimalik, et see oleks mõttekoht meditsiinitöötajatele ja riigijuhtidele rahva informeerimiseks ning harimiseks.

Seda, et vaktsiinid on efektiivsed, leiab 62 protsenti Eesti vastanutest. Vastupidi arvab 6 protsenti. (Põhja-Euroopas vastavad numbrid 84 ja 3 protsenti.) Seisukohta ei oma ka siin murettekitavalt suur hulk vastajaid: 31 protsenti, võrreldes Põhja-Euroopa 13 protsendiga.

Samas leiavad eestimaalased siiski valdavalt, et lastele on vaktsiinid vajalikud. Sellega nõustub 78 protsenti vastanutest, vastu on 6 protsenti. Jääme Põhja-Euroopale paraku siiski ka siin alla (89 poolt, 3 vastu).

Eestlaste seisukohapuudus tuleb esile ka küsimuses, kas me usaldame teadlasi. Suur osa eestimaalastest hindab enda usaldust teaduse suhtes keskmiseks (57 protsenti vastanutest), mis ei erine oluliselt Põhja-Euroopast (60 protsenti). Kõrget usaldust teadlaste suhtes omab 20 protsenti eestimaalastest – siin tuleb ülejäänud regiooniga juba märgatav erinevus, keskmine on 33 protsenti. Ometi on eestimaalaste usaldamatus teadlaste suhtes väiksem kui Põhja-Euroopas kokku. Teadust ei usalda kuus, kogu piirkonnas keskmiselt aga kaheksa protsenti vastanutest. Jällegi aga paistab silma nende inimeste osakaal, kel arvamus puudub: Põhja-Euroopas on teaduse usaldamise suhtes leigeid vaid kaks protsenti, Eestis lausa 14.

Paraku tuleb tõdeda, et riigi jõukus ei taga paraku rahva teadmisi. Just arengujärgus ja vaeseimad riigid on enamjaolt need, kus inimesed vaktsiine enim usaldavad – kus need ka enim elusid päästavad ning sageli on nõudlus suurem kui kättesaadavus. Mõned kõige halvemini informeeritud rahvad on samas ühed maailma rikkaimad: näiteks prantslased. Kõige kehvemad tulemused tulid Lääne- ja Ida-Euroopas. Eriline murekoht on Ukraina, kus vaid 50 protsenti ehk pool elanikkonnast usub, et vaktsiinid on ohutud. See kajastub ka tõsiasjas, et kõige rohkem diagnoositakse Euroopas leetreid just seal (2018. aastal 53 218 juhtumit). Ka Eestis on pooled leetrijuhtumid seotud Ukraina päritolu isikutega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee