Sisuturundus

Ettevõtjad purustavad 4 müüti kutsehariduse kohta! 

Tartu Kutsehariduskeskus, 25. juuni 2019, 09:00
Foto: Envato Elements
Tänased koolilõpetajad on valikute ees, millist teed edasi minna. Mida õppida, et tuleviku töömaailmas läbi lüüa – just seda küsisime tänastelt tipptegijatelt tööstuse, ehituse, IT ja toitlustuse vallas. Ühtlasi purustavad eksperdid nii mõnedki levinud müüdid kutsehariduse kohta.

MÜÜT NR 1: Mida seal kutsekoolis passida, muna oskab igaüks praadida!

Tipptegijad on ühisel arusaamisel, et järjest enam mängivad eduka karjääri kujunemises rolli oskused. „Oma töös veendun igapäevaselt, et tööturul on konkurentsieelis just nendel, kes päriselt midagi teha oskavad,“ lausub Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.

Sealjuures tuleb juba õpitud oskusi arendada ja lihvida. Isegi söögivalmistamine on tänapäevaste seadmete ja võtetega midagi muud kui koduse pannkoogi küpsetamine. „Restoranitöö on põnev ja loominguline maailm, mis areneb väga kiiresti ning muutub üha rahvusvahelisemaks,“ tõdeb kokk ja ettevõtja Joel Ostrat. „Õpin iga päev midagi uut ja eeldan seda ka teistelt,“ lisab ta. 

MÜÜT NR 2: Kel on haridus käes, end täiendama ei pea

Loomulikult on suures muutuses ehitus ja tehnikamaailm, kus peab teadma nii materjale kui masinaid. Näiteks tööstuse keerukate seadmete programmeerimiseks on vaja tunda programmeerimiskeeli, aga ka automaatikat, elektrit ja palju muud. Mida keerukamaid oskusi töö tegemiseks vaja on, seda olulisem on kutseõpe (kus tõepoolest spetsialistide ja meistrite juhendamisel on aega nii teooriaks kui praktikaks). „On palju neid eksperte, kel on juba kõrgharidus ja amet mõnes tootmisettevõttes, kuid kes otsustavad läbi kutseõppe lihvida oma praktilisi oskusi või soovivad teatud seadmeid tundma õppida,“ toob Ploompuu näite.

MÜÜT NR 3: Ainult kõrgharidus annab kõrge palga ja muretu tuleviku 

Statistikaameti andmetel on just oskustöötajad ja kutsespetsialistid palgakasvu tipus – seega saavad oskajad oma töö eest head palka küsida. Triin Ploompuu sõnul on masinatööstuses palk Eesti keskmisest 17% kõrgem. Keevitajate, ehitajate, elektrikute ja paljude teiste elualade oskustööliste palganumbrid võivad mõnest akadeemilise haridusega ametniku teenistusest juba kordades kõrgemad olla. Niisiis jutt, et kõrgharidus kindlustab kõrgema töötasu, ei pea alati paika.

Seda kinnitab Kodumaja AS kvaliteedi- ja personalijuht Kristina Sutt, kelle sõnul on nende ettevõttes ehituse oskustööliste keskmine brutotasu 3000-3500 eurot kuus. „Lisaks katab Kodumaja eksportmaade ehitusplatsidel töötamisel ka tööliste reisi- ja majutuskulud ning maksab välislähetuse päevaraha,“ nendib Sutt.

MÜÜT NR 4: IT-sektoris saavad töötada ainult need, kes on valmis päevad läbi programmeerima

Ka IT-sektor on tuntud oma kõrge palgataseme poolest, kuid sellele vaatamata on töötajaid puudu. Noori talente värvatakse nii otse koolipingist kui ka piiri tagant. „Võib-olla kardavad noored oma õpi- ja elukutsevalikuid tehes programmeerimist, kuid IT sektor on palju laiem kui vaid programmeerimine ja tarkvara arendus,“ märgib IT-spetsialist Peeter Marvet. „Zone.ee töötajaist vaid viiendik on arendajad. Teine viiendik on süsteemiadministraatorid ja klienditoe spetsialistid, kes aitavad ühendada kasutaja ja arvutid. Ülejäänud on turundus-, äri-, ekspordi- ja muud spetsialistid. Nii et IT-ettevõtetes on ka mitmeid teisi oskusi vaja.“

IT-sektorit peetakse kõige kiiremini kasvavaks valdkonnaks, kus prognooside kohaselt suureneb töötajate arv lähiaastatel 1,5 korda. Niisiis on küsimus, kuidas leida neile kohtadele nutikaid töötajaid, kes lisaks suurepärastele teadmistele oskaksid kõike seda ka praktikas rakendada, suudaksid töötada rahvusvahelistes meeskondades ning oma töö ja tulemuse eest vastutada. Ettevõtjate sõnul on headele praktilistele oskustele üldhariduse lisamine parim võimalikest variantidest – seega on koostöös IT-ettevõtetega sündinud uus kutsehariduse IT-Akadeemia programm.

„See on suurepärane võimalus kõigile, kes ennast tulevikus IT-ettevõtetes tegijatena näevad. Huvi valdkonna vastu on kõige alus ja pealehakkamine pool võitu. Kutsekoolis läbitav 4-aastane õppekava annab võrdselt head praktilised tarkvara arendaja oskused, kuid on ka tõsine alternatiiv gümnaasiumile. Üldõpingute maht ja tase annavad kindluse riigieksamite edukaks sooritamiseks,“ selgitab Tartu Kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets. „Enamgi veel, head eksamitulemused koos pärisoskustega on eeliseks kõrgkooli astumisel. See on kiirtee, et teha tulevikus kõrgelt tasustatud tööd ning lennukat karjääri IT sektoris,“ lisab ta.

Lisainfot saad SIIT!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee