Eesti uudised

Täiendatud kell 16.02 ja 18.36! Ernits: asjasse on segatud politsei!

KAHTLUS ÕHUS: uppumissurmast päästetud hunt lasti Virumaal maha? Asja on kaasatud politsei (112)

Marvel Riik, Viljar Voog, 19. juuni 2019 11:28
Foto: Eesti Loomakaitse Selts
Hundi tegemistel silma peal hoidev keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp ei kinnitanud Õhtulehele kuuldusi, et veebruaris päästetud hunt on maha lastud. „Ma ei ole laipa näinud,“ ütles Kübarsepp.

Hundi kurvast saatusest teatas esimesena riigikogulane Peeter Ernits Facebookis: „Eesti, ilmselt ka maailma kuulsaim hunt on tapetud. Veebruaris Sindi paisu äärsest jääkülmast veest päästetud ja hiljem meeste poolt soojendatud ja saatjaga varustatud noor susi lasti äsja Virumaal maha.“ Täpsemalt oli sündmuspaigaks kahe Virumaa piiril paiknev Sirtsu-Tagasoo kant.

Kübarsepp, kes on hunti GPS-saatjaga jälginud, ei soostunud midagi kinnitama ega ümber lükkama. „Tõenäoliselt minigi jama on jah,“ ütles ta. „Ma olen kuulnud kõlakaid, aga selge on see, et ta on kadunud. Muud ma ei oska midagi öelda.“

Samal teemal

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist kinnitas, et hunt on jäänud kadunuks Virumaal, kuhu ta oli Õhtulehe kõne hetkel ka ise teel, et asja lähemalt uurida. „Vaatan, mis seal toimub. See on värske teema ja kuulujutte on palju.“

Hunt kadunud nädalajagu

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja Piret Kiristaja kinnitas Maalehele esialgu Ernitsa väiteid, et veebruaris päästetud hunt on maha lastud. Kuid loetud tunnid hiljem, kui keskkonnaagentuur saatis välja pressiteate, võttis Kiristaja sõnad tagasi.

Pressiteates öeldi, et hundi GPS-saatja signaal on ligemale nädala jagu olnud kadunud, mistõttu kahtlustatakse, et hundiga on midagi juhtunud.

„Ainus fakt on see, et kaelus ei funktsioneeri enam ning signaal on kadunud. Enne, kui me pole leidnud kaelust või hunti ennast, ei laskuks ma spekulatsioonidesse, mis temaga juhtuda on võinud. Hetkel puuduvad meil kindlate järelduste tegemiseks vajalikud asitõendid,“ kommenteeris Kübarsepp pressiteates.

Ernits rääkis Õhtulehele, et tema ei võtnud oma andmeid mitte mõne tädi Maali jutust või mõnest unenäost, vaid tema kontaktid pärinevad kohalikust jahiringkonnast, kus inimesed on üpris ärevile aetud. Asjasse olevat segatud isegi politsei, sest hundi väidetavat tapjat käidi teo pärast ähvardamas. „Seal lähedal on üks lambakasvataja. Niidid viivad väidetavalt sinna,“ rääkis riigikogu liige. „Politsei tegeleb sellega.“

Ernits teadis veel rääkida, et arvatavasti hukkunud hundil oli juba tekkinud ka kaasa. Tema teadaolevalt pole metslooma laipa veel leitud, sest tegu on tiheda padrikuga, küll aga tema tegevuse jälgi.

Hundijahti pidada ei tohi

Hundijahi hooaeg algab Eestis 1. novembril ja kestab 28. veebruarini. Ühtegi hundi laskmise eriluba ei ole tänavu väljastatud.

Keskkonnaagentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo selgitas Õhtulehele, et hundi juures kasutati jälgimisseadet, mis on esimene omalaadne Eestis. „Enne seda kasutati raadiosignaalil töötavaid seadmeid. Vana tehnoloogia tõttu kippusid neil akud tühjaks saama paari aastaga. Hundile sai kaela GPS-saatja, mis on esimene omasuguste seas. See on töökindlam, väiksem, kaalub vähem ja segab looma vähem,“ selgitas Jahilo.

Seega puudub agentuuril igasugune info. Kas midagi juhtus GPS-saatjaga – näiteks tuli kaelast või aku sai tühjaks – või hundiga. „Me ei tea. Infot on veel liiga vähe. Signaal on kadunud ja rohkem me ei julge spekulatsioone teha,“ täpsustas Jahilo. „Fakte, mis kinnitaksid hundi mahalaskmist, ei ole. On ainult kõlakad, jutud, oletused.“

Nii Lääne kui ka Ida-Virumaa jahimeeste selts pole midagi kuulnud hundi mahalaskmisest. „Seaduse mõttes ei ole praegu hundijaht ja mingeid erilubasid pole väljastatud. Kui see on nii, siis see saab olla salakütt,“ rääkis Lääne-Virumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Kui see on nii, siis jahimeeste kogukond mõistab igal juhul hukka!“

Kolmapäeva pärastlõunal saatis pressiteate ka Eesti Jahimeeste Selts (EJS), kes suhtub riigikogu liikme esitatud väitesse väga tõsiselt. "Hetkel on ennatlik kedagi, sh jahimehi, süüdistada,” sõnas Korts. „Kui kahtlus peaks osutuma tõeks, on tegu jahieetika raske rikkumisega.

Küll aga oleme väga huvitatud kadunud hundi saatuse kindlaks tegemisest ja valmis selle nimel igakülgseks koostööks riigiasutuste jt organisatsioonidega,” kommenteeris tegevjuht. „EJS kogub seltsisiseseselt infot ja kutsume üles ka kõiki, kes omavad teavet, mis võivad selle hundi saatuse kindlaks tegemiseni viia, seda asjaomastele riigiasutusele edastama."

Keskkonnaagentuurist jõudis 19. juunil avalikkuseni teave, et hundi kaelarihm lõpetas signaali andmise umbes nädal tagasi. EJS on konsulteerinud nii Keskkonnaagentuuri kui kohalike jahimeestega, kes täna signaali katkemiskohta ja selle ümbruskonda läbi otsivad.

Kuidas hunt kuulsaks sai?

Hunt kukkus külma Pärnu jõkke 21. jaanuaril ja ta päästeti kahe õnnetust näinud ehitusmehe poolt, kes pidasid teda esialgu koeraks.

Hätta sattunud loom üritas meeleheitlikult jäisest veest välja saada, ent ebaõnnestus igal katsel. „Hundil oli õnneks veel nii palju jõudu, et kui noormehed tal eest jääd eemale lükkasid, siis ta jaksas kalda poole ujuda. Kaldale jõudes oli vaene loom väga kurnatud, alajahtunud ja läbikülmunud. Noormehed jooksid kiiresti autosse, tõid rätiku ja kuivatasid teda,“ vahendas Eestimaa loomakaitse liit juhtunut sotsiaalmeedias.

Tõenäoliselt poleks hunt kuidagi jäisest jõeveest välja saanud. „Meeste ees müts maha, et nad ta ikka ära päästsid,“ tunnustas Markson päästjaid.

Loomakaitse liidu andmetel veenduti alles kliinikus, et tegemist pole koeraga, vaid tõepoolest hundiga. Kohalik jahimees kinnitas veel lõplikult kõiki kahtlusi ja soovitas loomale igaks juhuks suukorvi panna.  „Noor isane loom, arvatavasti eelmise aasta kutsikas. Muidu on terve loom, pole alatoidetud ega midagi. Nüüd on ta juba täiesti adekvaatne,“ iseloomustas Markson.

Kuu hiljem lasti võsavillem vabadusse ja ta varustati GPS-seadmega. Viimane teade tuli temast paari kuu eest, kui elus enda kohta otsiv noorsusi seikles juba Raplamaal.

Staarhunt võlus välismeediat ja jõudis BBC Newsi esiuudiseks. Hundi päästmisest kirjutasid ka paljud teised väljaanded ja uudisteküljed. Põhjanaabrite MTV Uutiset mainis pealkirjas ära, et metsapeni tõelise pale paljastas alles jahimees. Inglisekeelsest meediast rääkisid hundist ja tema päästjatest veel ka Suurbritannia The Independent ja Kanada CTV. Kanadalased kutsusid hunti koera pähe päästma läinud ehitusmehi suure südamega inimesteks. Briti veebileht Unilad imestas, et ehitusmehed „kaisutasid“ metslooma – hunt oli külmast uimane. Venekeelne RTVI lisas, et päästetud susist vanem loom (hunt oli umbes aasta vanune) oleks vast külmauimaski rohkem vastu pannud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee