Lapsed poseerimas 5. juunil Kreekas Ateena lähistel asuvas Skaramangase põgenikelaagris. Selles laagris elab 2624 põgenikku 28 riigist. Foto: AFP/Scanpix
Toimetas Aadu Hiietamm 20. juuni 2019 08:50
Täna on maailma pagulaste päev, mida ÜRO peaassamblee otsusel tähistatakse alates 2001. aastast. Selle päeva eel avaldas ÜRO Pagulasamet (UNHCR) traditsiooniliselt aastaraporti, millest selgub, et 2018. aastal ületas sõja, tagakiusamise ja konflikti eest põgenevate inimeste arv 70 miljoni piiri. See on kõrgeim tase, mida ÜRO Pagulasamet  on viimase ligi 70 aasta jooksul näinud. 

Kolmapäeval Genfis avaldatud aastaraportis teatas UNHCR, et 70,8 miljonit inimest on nüüdseks sunniviisiliselt ümberasustatud. See on kaks korda rohkem kui 20 aastat tagasi, 2,2 miljonit rohkem kui aasta eest ning riikide rahvaarve järjestusse seades asetuks see arv Tai ja Türgi vahele.

70,8 miljonit on tegelikult konservatiivne hinnang. Nii näiteks kajastub Venezuela kriis aruandes vaid osaliselt. Venezuelast on lahkunud umbes neli miljonit inimest, kuid seni on neist vaid 500 000 küsinud varjupaika.

"Need arvud kinnitavad pikaajalisemat kasvutrendi nende inimeste seas, kes vajavad kaitset sõja, konfliktide ja tagakiusamise eest. Kuigi pagulaste ja migrantidega seoses kasutatav sõnavara on tihtipeale lõhestav, oleme tunnistajaks ka suuremeelsusele ja solidaarsusele, eriti kogukondades, kus võetakse vastu palju pagulasi," ütles ÜRO Pagulasameti (UNHCR) ülemvolinik Filippo Grandi.

ÜRO Pagulasameti raportis on 70,8 miljonit inimest jagatud kolme põhigruppi. Esimene neist on pagulased, kes on oma riigist konflikti, sõja või tagakiusamise tõttu lahkuma sunnitud inimesed. 2018. aastal tõusis ülemaailmne pagulaste arv võrreldes 2017. aastaga 500 000 võrra 25,9 miljoni inimeseni. Seal hulgas on ka 5,5 miljonit palestiina põgenikku, kes on ÜRO Abi- ja Tööorganisatsiooni hoole all.

Teine grupp on varjupaigataotlejad – väljaspool päritoluriiki olevad inimesed, kes on rahvusvahelise kaitse all, kuid kes ootavad veel otsust oma varjupaigataotluse kohta. 2018. aasta lõpus ulatus ülemaailmne varjupaigataotlejate arv 3,5 miljonini.

Kolmas ja suurim grupp on sisepõgenikud – 41,3 miljonit inimest, kes on sunniviisiliselt ümberasustatud oma koduriigi sees.

UNCHR toob põgenike kohta eraldi välja kaheksa fakti:

LAPSED: Aastal 2018 oli iga teine pagulane laps, kellest paljud (111 000) olid üksi ja ilma pereta.
VÄIKELAPSED: Ugandas oli 2800 lapspagulast, kes olid 5aastased või nooremad ja oma perest eraldatud.
LINNANÄHTUS: Pagulasena elad suurema tõenäosusega linnas (61%) kui maapiirkonnas või laagris.
RIKKAD JA VAESED: Kõrge sissetulekuga riigid võtavad vastu keskmiselt 2,7 pagulast 1000 elaniku kohta ja keskmise sissetulekuga riigid keskmiselt 5,8, samas kui vaeseimates riikides elab kolmandik maailma pagulastest.
ASUPAIK: Umbes 80% pagulastest elavad oma päritoluriigi naaberriigis.
KESTUS: Igast viiest pagulasest on peaaegu neli olnud pagulased vähemalt viis aastat. Iga viies on olnud pagulane vähemalt 20 aastat.
UUED VARJUPAIGATAOTLEJAD: 2018. aastal esitasid kõige rohkem varjupaigataotlusi Venezuela elanikud (341 800).
TÕENÄOSUS: Pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisepõgenike osakaal kogu inimkonnast tõusis 2018. aastal 1/108-ni, samas kui 10 aastat tagasi oli see 1/160.