Maailm

Hongkongis mälestatakse hukkunut, ent suurmeeleavaldused ei rauge 

Tõnis Erilaid, 16. juuni 2019, 23:20
VALGED MÄLESTUSLILLED: Meeleavaldajad tõid varasest hommikust saati lilli ja origamisid kohta, kus eelmisel õhtul oli hukkunud protesti toetav mees.Foto: Reuters/Scanpix
Sajad tuhanded Hongkongi elanikud tulid eile tänavaile musta rõivastatult, kogunemaks kolmandale massiprotestile nädala jooksul. Paljud kandsid valgeid lilli ja origamisid, et panna neid kaubanduskeskuse juurde seal eelmisel õhtul hukkunud mehe mälestuseks. Protestijad nõudsid Hongkongi Hiina-meelse juhi Carrie Lami ametist lahkumist.

Carrie Lam oli esitanud väljaandmisleppe seaduseelnõu, mis võimaldaks saata Hongkongi elanikke teiste riikide, ka kommunistliku Mandri-Hiina kohtute ette. Sarnane kurjategijate väljaandmise leping on Hongkongil näiteks Suurbritannia ja USAga, kuid selle kehtivuse laiendamine hoopis teistsuguse, inimõigusi rikkuva Hiina kohtusüsteemini tõigi opositsiooni üleskutsel inimesed nädalapäevad tagasi tänavaile. Seni suurim massimeeleavaldus oli läinud kolmapäeval, kui politsei kasutas inimeste laialiajamiseks pisargaasi ja veekahureid. Vähemalt 80 meeleavaldajat ja politseinikku sai vigastada.

Laupäeva õhtul kaubakeskuse Pacific Place katusele roninud 35aastane mees oligi sinna asetamas hiigelsuurt plakatit, mis kutsus inimesi eilsele meeleavaldusele ja nõudis väljaandmisleppe eelnõu lõplikku tagasivõtmist ning läinud kolmapäeval vahistatud tudengite vabastamist.

Kolmapäevasest meeleavaldustest heitunud Lam oli pärast oma toetajaga konsulteerimist reedel teatanud, et võtab väljaandmisleppe menetlusest esialgu tagasi. Kuid ta ei vabandanud politsei ülemäärase jõukasutamise eest ega lubanud, et leppe eelnõu paberikorvi saadetakse ja igaveseks ajaks unustatakse. Eile, kuus tundi pärast meeleavalduse algust, vabandus küll tuli, kuid see inimesi ei rahustanud. Nõudmine, et Lam läheks erru, järjest kasvas. „Carrie Lam ignoreerib meie tahet, näib, et ta ei hooli Hongkongi inimeste tundeist,“ ütles üks meeleavaldajaist BBC-le. 

Eilne protest peatas küll kogu muu tegevuse Hongkongis, kuid oli rahulikum kui kolmapäeval.

Hongkong oli pärast nõndanimetatud esimest oopiumisõda, 1841. aastast alates Suurbritannia koloonia. 1997. aastal sai Hiina Hongkongi tagasi kokkuleppega, mis kehtestas olukorra „üks riik, kaks süsteemi“. Hiina vastutab küll Hongkongi kaitse- ja välispoliitika eest, kuid linnriigil on ulatuslik autonoomia nii majanduses kui ka humanitaarküsimusis.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee