Eksperimendis osalejatele näidati arvutiekraanilt 80 sõna ning nad pidid vastavalt juhisele kujutlema ennast või mõnda teist inimest selle sõnaga seotult (näiteks sõnaga „kuld“ võis seostuda sõber, kes kannab kuldkeed). Järgmisel päeval tehti osalejatele mälu-, loogika- ja nägemistest, vahendab Science Daily.

Katsealused jagati kolme gruppi. Esmalt nende aju ei stimuleeritud, kuigi selleks kasutatav seade lülitati korraks sisse, et osalised ära petta. Teste korrati nii, et ühe rühma liikmetel virgutati meenutamisega seotud ajupiirkonda, ühel rühmal hoopis pärsiti teistsuguse vooluga aju närvirakkude aktiivsust ning üks rühm endiselt voolusutsakat ei saanud.

Mälutestiga selgitati välja, kui hästi osalejad eelmisel päeval nähtud sõnu mäletavad. Esimeses katsevoorus rühmade vahel olulisi erinevusi ei olnud. Ergutavat voolu saanud grupi mälutesti skoor oli teises voorus 15,4 protsenti kõrgem kui esimeses voorus. Teise kahe grupi skoor märkimisväärselt ei muutunud.

Uurimistulemused avaldati ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience. Sama uurimisrühma varasem ajupiltide analüüs on samuti viidanud, et otsmikusagara vasakul küljel asuv piirkond on meenutamisega seotud, ent nüüdne uuring andis tunnistust, et see toetab meelest läinu ennistamist. 

Mälestuste taastamises on aga oluline osa ka teiste ajupiirkondadel, toonitab uurimuse põhiautor, Jesse Rissmann California ülikooli aju-uuringute instituudist. Edaspidi plaanitakse uurida, millise panuse aju eri osad meenutamisse annavad ning kuidas toimib aju ergutamine teist laadi mäluülesannete puhul.

Tasub silmas pidada, et inimesed unustavad nimesid ja muid sõnu mitmesugustel põhjustel. Vahel on tähelepanu hajunud, kui nad neid sõnu esimest korda kuulevad või näevad, nii et mälestust kui sellist ei tekigi. Neil juhtudel ei oleks elektrilisest stimuleerimisest kasu. See võib toimida abivahendina, et pääseda ligi mälestustele, mis tunduvad olevat ununenud.

Ehkki aju stimuleerimise vahendeid saab osta, ei soovita Rissman neid väljaspool kontrollitud uurimiskeskkonda kasutada. „Kui seda kodus järele proovite, võite oma aju stimuleerida moel, mis ei ole ohutu, näiteks liiga kaua või kasutades liiga tugevat voolu,“ hoiatab teadlane.