Eesti uudised

Täiendatud 17.58 - lisatud president Kaljulaidi kõne. 

DROONIFOTOD | Minister Aeg küüditamisohvreid mälestamas: täna võime seista uhkelt ja püstipäi (22)

Ohtuleht.ee, 14. juuni 2019, 15:32
Foto: Robin Roots
14. juunil mälestati Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalis enam kui 10 000 inimest, kes langesid 1941. aastal juuniküüditamise ohvriks. 

„Juuniküüditamine on muutunud kõigi varasemate ja hilisemate nõukogude võimu kuritegude ja nende ohvrite sümboliks. Seepärast on meil täna põhjus ja lausa kohustus meenutada kõiki kommunismi ohvreid. Küüditamiste, tapmiste, vangistamiste ja teiste repressioonidega ei võidelnud nõukogude liit ainult meie riigi, vaid kogu eesti rahva, keele ja kultuuri, meie tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki,“ rääkis tseremoonial justiitsminister Raivo Aeg.

„Täna on leinapäev, kuid sellest hoolimata võime me seista siin kommunismiohvrite memoriaali juures püstipäi ja uhkelt. Tuhanded küüditatud jäid Siberisse, kuid Eesti tuli tagasi. Meie pisike, kõigest miljoniline rahvas osutus tugevamaks kui maailma kõige jubedamad hirmuvalitsused,“ ütles minister.

Foto: Justiitsministeerium

Aeg rõhutas oma kõnes, et Eesti riigi jätkuvaks püsimiseks on vaja austada kõigi inimeste õigusi ja vabadusi ning hoida liitlassuhteid NATO ning EL-ga. 

Mälestustseremoonial kõnelesid ka riigikogu esimees Henn Põlluaas, Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti korporatsioonide liidu esindaja. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder. Pärjad asetasid memoriaali jalamile riigikogu esimees, diplomaatiline korpus, Tallinna linn, Memento liit ja Eesti mälu instituut. Justiitsminister asetas hommikul pärjad ka Vabadussõja võidusamba jalamile ja Liiva kalmistule Pirita-Kosel Scheeli krundil 1941. aastal hukatud inimeste mälestuseks. 

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimislainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.

President Kaljulaid: vaikimise ja salgamise müüri tuleb lõhkuda igal ajal ja igasuguse kurjuse puhul

„Koputused Eesti kodude ustele küüditamiste aegadel muutsid kõigi inimeste saatust. Nende saatust, kes viidi, ja ka nende, kes jäid. Kõikjal oli hirm,“ lausus president Kersti Kaljulaid tänasel juuniküüditamise aastapäeval

„Õiguse asemel olid vaid okupatsioonirežiimi vaikus või valed, inimeste hinges elas äng ja mure. Mure selle pärast, et me ei saanud mälestada neid kaasmaalasi, kes viidi loomavagunites tundmatusse ega rääkida valjul häälel nendest kuritegudest, mis Eestis toime pandi,“ sõnas riigipea.

„Vaikimise ja valede eesmärk oli unustamine. Kuid me ei tahtnud unustada ja elada valede, valu ja vaikuse maailmas,“ jätkas president Kaljulaid.

Riigipea tõstis esile represseeritute enda rolli ning Memento Liidu suurt teenet repressioonidest rääkimisel ja mälestuse jäädvustamisel, millega on aidatud kaasa meie vabaduse ja demokraatia kujunemisele ning kestmisele. „Teie ise, kes te olete läbi käinud hirmu ja õuduste rajad, hakkasite sildu looma ja valede ning vaikuse müüri lõhkuma,“ lausus president Kaljulaid ning lisas, et seda vaikimise ja salgamise müüri tuleb lõhkuda igal ajal ja igasuguse kurjuse puhul: „Olgu see koduseinte vahel toimuv kurjus, verbaalne pahatahtlik sõnakasutus või midagi veelgi tõsisemat. Me ei tohi jätta seda kunagi ega kusagil tähelepanuta, me ei tohi sellest vaikida.“

„Keegi ei tohi vabas Eestis olla oma muredega üksi, alati peab olema turvavõrk, koht kuhu helistada ja kellega oma muresid jagada. Teil seda võimalust ei olnud, aga vabas riigis see on. Täna on kõigil Eesti inimestel põhjust loota õiguskaitseorganitele, selleks et aidata kaitsta oma enda isiklikke vabadusi. Oma enda vabadust tunda rõõmu ja elada hirmuta. On lihtne luua ka ise orwellikku maailma ja mõnikord mõne suure ja ülla idee nimel pisut oma vabadusi ära anda. Seni kui meie hulgas olete teie, me teame, et seda ei tohi,“ nentis riigipea.

22 KOMMENTAARI

k
kas tõesti 19. juuni 2019, 12:14
uhkelt ja püstipäi...kui 1980ndate aastate tegelinskid (meenutagem kasvõi Jüri Kuke ja Johannes Hindi represseerijaid) liiguvad tänaseni EW (!)võimuko...
(loe edasi)
e
16. juuni 2019, 11:43
EW aegu algas poliitiliste vastaste küüditamine ääremaadele kohe peale 1934. aasta 12. märtsi riigipööret.
Loe kõiki (22)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee