Maailm

Pommid plahvatasid tankeritel Iraani ranniku lähedal  (8)

Tõnis Erilaid, 14. juuni 2019 00:05
TANKER LEEKIDES: Iraani TV-jaama IRIB levitatud fotol leegitseb Norra tanker Front Altair.Foto: AFP/Scanpix
Pärsia lahel tegutsev USA 5. laevastik sai hädateated kahest tankeriõnnetusest eile kell 6.12 ja kell 7 hommikul kohaliku aja järgi ja osutab õnnetusalustele igakülgset abi. Kohale saadeti juhitavate rakettidega varustatud hävitaja Bainbridge. Hiljem teatati, et plahvatused kärgatasid Panama lipu all sõitva tankeri Kokuka Courageos ja Marshalli saarte lipuga seilava tankeri Front Altair pardal. Iraani teatel evakueeriti aluste 44 meremeest Jaski sadamasse, kuid USA laevastiku kinnitusel on mõned päästetuist nende hävitaja pardal. 

Täit selgust õnnetuste põhjustest, mida Iraanis nimetatakse müstiliseks, kiiresti ei saadud. Need toimusid ajal, kui Iraanis on riigivisiidil Jaapani peaminister Shinzo Abe, kes tõi selle riigi juhtidele president Donald Trumpi eriläkituse. Mõlema tankeri operaatorid olid mõnevõrra ka Jaapaniga seotud.

Iraani riikliku uudisteagentuuri IRNA kinnitusel olevat Norra firmale Frontline kuuluv Front Altair juba ennelõunal uppunud, mida firma kohe eitas. Laeva opereeriv Taiwani naftafirma teatas omakorda, et süttinud tankerit võis tabada torpeedo. Sellest kirjutab ka kaubalaevastikega seotud uudiseid vahendava ajalehe Tradewinds internetikülg,  tuginedes küll Iraani uudisteagentuurile, kelle sõnumeid pole sõltumatult kinnitatud. Kontrollimatute uudiste jadas on ka Norra Dagbladetis ilmunud teade, et Omani rannakaitse esindaja kinnitas, et Front Altairi pardal kõlas plahvatus. Norra meresõiduvalitsus väitis omakorda, et laeva pardal kõlanud koguni kolm plahvatust.

Uudisteagentuuride teatel vedas Front Altair 75 000 tonni diislikütust (teistel andmetel ligroiini ehk toorbensiini), mis võeti peale Abu Dhabist (teistel andmetel Ruwaisis). Meeskonnas polnud Norra kodanikke, vaid venelased, grusiinid ja filipiinlased.

Jaapani tanker Kokuka Courageous vedas metanooli ja oli teel Saudi Araabiast Singapuri. Selle omanikfirma teatel langes tanker tõesti rünnaku ohvriks, kui oldi Omaani lahes rohkem kui 25 kilomeetri kaugusel Iraani ja 130 kilomeetri kaugusel Araabia Ühendemiraatide rannikust. Telekanali Al Jazeera teatel oli laeva külge tõenäoliselt kinnitatud magnetmiin, sest laevakere sai vigastada allpool veeliini. Plahvatuses sai üks madrus vigastada, kuid ohtu laevale ega selle laadungile ei ole. Omanikfirma on väitnud, et laeval kõlas mõnetunnise vahega kaks plahvatust.

Pärast uudist tankeriõnnetustest tõusis börsidel mõnevõrra nafta hind. Omaani laht on osa Hormuzi väinast, mille kaudu toimub viiendik maailma naftakaubandusest. Mai algusest on Iraani ohu tõttu väinas USA lennukiemalaev koos saatealustega.

Neljapäeva pärastlõunal teatas USA välisminister Mike Pompeo, et süüdistab rünnakus Iraani. Tema sõnul tugineb hinnang USA luureandmetele, mis kinnitab, et relvastus, mida rünnakus kasutati, pärineb Iraanist.

Mairünnak tankeritele Pärsia lahel

Laevade külge kinnitatud magnetmiinid vigastasid 12. mail kahte Saudi Araabia, ühte Norra ja ühte Araabia Ühendemiraatide tankerit Fujairahi sadama lähedal Ühendemiraatide rannikul. Ilmselt olid miinid paigaldatud tuukrite poolt. Viivitamatult kahtlustati Iraani, sest Ühendemiraatide valitsuse teatel võis sellise kõrget tehnilist oskust vajava rünnaku korraldada ainult mõni riik, mitte kurjategijate jõuk või isegi ISIS. Ka eilse rünnaku puhul võib süüdistav sõrm näidata Iraanile, mille eest on juba hoiatanud Venemaa välisministeerium.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee