Eesti uudised

Omanik ja kohalikud elanikud pole hiiekohast kuulnudki

PÄRANDIKAITSJAD PAHASED: omanik puhastas hiiekoha võsast ja istutab asemele kuused (29)

Asso Ladva, 12. juuni 2019, 20:50
ÜKS TERVE KUUSK JA LEPAVÕSA: Omaniku sõnul hävitas hiiepuud mõne aasta tagune torm ja asemele kasvas võsa.Foto: Aldo Luud
„Pärandkultuuripaikade kadumine on sarnane liikide väljasuremisega, see on täpselt samasugune trend. Inimesed on vahetunud ja kui kohalik mälu on kustunud, siis sellised asjad juhtuvadki,“ võtab Pandivere ajaloo uurija Annika Michelson Väike-Maarja külje all Aburi hiies tehtud lageraiet kui paratamatust.

Esmaspäeval puhkes Facebookis pahameeletorm, kui looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik andis teada Aburi hiie lageraiest. „Kui vanadel aegadel rüüstasid võõrad, siis nüüd rüüstame endid ise.“, „Et neil käed otsast mädaneksid!“, „Hiie teotajad, raiujad, käsu andjad ja täitjad... on ajaloost mitmeid andmeid, et nende teekond on pärast seda üsna pea lõppenud siin maamunal.“, „Rahaahnus ja rahajanu, rumalad inimesed, hoolimatud inimesed,“ – sellised on vaid paar näidet mõne tunniga laekunud kommentaaridest.

Samal teemal

Tulevad uued hiiepuud

Mingit suurt raha puud langetanud omanik sealt kindlasti ei saanud. Vahetult Tartu–Rakvere tee ääres asuva pisikese raiesmiku äärde on kuhja seatud lepad ja mõned kuused, neist palgi mõõtu mõni üksik. Mehisemaid kändegi saab raiesmikul kokku lugeda ühe käe sõrmedel, pooled kandsid kõdunevat puud.

Vastupidiselt Facebookis alanud päris kurjadele arvamustele püüab Michelson omanikku mõista: „Mõni aasta tagasi sai Aburi hiis tormis kõvasti räsida ja suured puud murdusid, nii et ega sealt puitu õieti saanud. Tormis murdunud puud on igasugustele kahjuritele soodne koht, võib-olla tahtis ta lihtsalt korrastada, et kahjurid teistesse metsadesse edasi ei läheks.“

„2010. aasta torm murdis kõik suured puud maha. Seal kasvas põhiliselt lepavõsa, kogu raiesmiku peale oli ainult üks terve kuusk,“ ohkab metsa omanik Eino Klement. „Ikka korrastamise mõte – võsa maha ja uued puud peale istutada. Kuusepuud tulevad. Mingit majanduslikku kasu ma sealt küll ei saa.“
Aburi külas ei tea inimesed pühapaigast suurt midagi. „Meile oli see lihtsalt üks metsatukk,“ sõnab proua, kes on enda sõnul Aburis elanud 31 aastat, kuid ei pea end endiselt kohalikuks. „Ei ole ise veel vaatamas käinud,“ räägib  teine proua. „Seal midagi raiuti küll, aga pühapaik? Selle kohta ei oska midagi öelda.“

ÜKS TERVE KUUSK JA LEPAVÕSA: Omaniku sõnul hävitas hiiepuud mõne aasta tagune torm ja asemele kasvas võsa.Foto: Aldo Luud

„Mina ei teadnud, et seal on hiis,“ sõnab Klement. „Nüüd sain teada. Eks ma olen nende asjadega tuttav. Mul on majandada üks looduskaitsealune mets, seal tohib puude kasvamist ainult vaadata.“

„Vanade kaartide järgi asub Aburis püha hiis,“ selgitab Michelson. „Selles ei ole põhjust kahelda. Oleme sellest kirjutanud kohalikus lehes, et see on üks Pandivere pühapaiku. Koolis neid asju ei õpetata ja ega neist saagi muidu teada, kui ei räägi ja ei kirjuta. Tegelikult peaks pärandkultuuri maastikest esimesed teadmised andma haridussüsteem, see on meie kaugem eesmärk.“

29 KOMMENTAARI

v
varemgi on püütud hiisi hävitada 14. juuni 2019, 10:08
Tegemist on ehk organiseeritud kuritegevusega, mis mõne inimese teadmatust ja ahnust hiite lõhkumiseks ära kasutab, õigustab ja õhutab. Teo ja tagajärje seosed kehtivad ikka, mis teed teed endale, hiite kaitsjate ründamine siin ei aita.
l
Läänehiislar 13. juuni 2019, 17:14
Hiis pole ainult puud, vaid ka koht, kus meie esivanemad on käinud mitmete põlvkondade vältel ja see on kirjas kirjalikus pärandis. Teadmiseks,et ees...
(loe edasi)
Loe kõiki (29)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee