Omanik ja kohalikud elanikud pole hiiekohast kuulnudki
, 12. juuni 2019 20:50
27 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
v
/ 14. juuni 2019 10:08
Tegemist on ehk organiseeritud kuritegevusega, mis mõne inimese teadmatust ja ahnust hiite lõhkumiseks ära kasutab, õigustab ja õhutab. Teo ja tagajärje seosed kehtivad ikka, mis teed teed endale, hiite kaitsjate ründamine siin ei aita.
l
/ 13. juuni 2019 17:14
Hiis pole ainult puud, vaid ka koht, kus meie esivanemad on käinud mitmete põlvkondade vältel ja see on kirjas kirjalikus pärandis.
Teadmiseks,et eestlased on vanim paikne rahvas Euroopas.
Seega on hiied ka meie kultuuri pärand. Omakorda teeb see meie kultuuripärandi üheks vanimaks Euroopas. Kas ei ole soovi lasta ka oma lastel seda näha ja, kui nad soovivad, osa saada oma esivanemate pärandist?
1000 aastasse mahub u 30 põlvkonda ja meie kultuur on 10.000 a vana.
Rootslased, norrakad on uhked viikingitest esivanematest põlvnemise üle. Meie kultuur on vanem.
m
/ 13. juuni 2019 15:55
Ilusas suurte ja vanade puudega metsas või mõisapargis on kahtlemata mõnus ja hea jalutada. Hing puhkab ning stress väheneb, keegi ei vaidlegi selle vastu. Küll aga tekib küsimus, kes selle nö "kinni peab maksma"? Eraomanik ei pea seda teenust oma taskust kinni maksma ja kõigile pakuma. Kui tahetakse et hiiekohad/põlismetsad säilik, siis peaks riik need üles ostma. eraomaniku kraesse ei ole õige seda nö avalikku teenust lükata.
l
/ 13. juuni 2019 12:32
Tegemist on ajaloolise, põlise hiiega, mida mitu põlvkonda on pühaks pidamas käinud. 19. sajandi mõisakaardil on hiiemetsas asuva kõrgendiku kohale märgitud Ije mäggi. Riik võiks hiiepaikade kaardi hiiepaik.ee lehelt tagasi maa-ameti ja metsaregistri kaardile kanda.
Eriti kevadise linnurahu ajal on hiiemets vägagi tegelik ja päris, sugugi mitte vähem kui pühakirja raiutud lõunamaise päritoluga lood.
t
/ 13. juuni 2019 12:11
mina ostsin 20 a tagasi 7 ha metsa milles ma ise ka ei käi segamas . Seal elavad linnud loomad kogu ümbritsev mets mitmekümne km raadiuses on maha võetud. Metsavargad on sisuliselt välja surnud nii-et igaüks saab oma panuse anda ostes metsa ja lastes sellel olla.
h
/ 13. juuni 2019 11:56
Tehislikud on tavamõistes ikka harvester ja puupõllud. Hiied on looduslike pühapaikadena (kujuneva) põlismetsa ja tavade ühendus.
i
13. juuni 2019 11:25
iga puu on olnud kunagi hernekepp ja ükski puu pole igavene.
t
/ 13. juuni 2019 10:49
Kas seda pidi just nüüd tegema kui loomadel-lindudel on ärakamis-, pesitsemis-ja poegimisaeg
t
/ 13. juuni 2019 09:45
kõige rohkem teeb RMK , vaadake lahtiste simadega
a
/ 13. juuni 2019 09:31
Kaitsjad ostku see maalapp ära, siis saab toimetada oma tahtmise järgi
S
/ 13. juuni 2019 09:28
See on tumeroheliste uus stiil, nimetan oma majataguse metsa hiieks ja panen siis udupasuna üürgama.
k
13. juuni 2019 09:18
Kaitsjad millegipärast kaitsevad teise eraomandit
Kuid enda oma tehakse rahaks
h
/ 13. juuni 2019 07:51
on meil suuresti tehislikud, inimeste endi väljamõeldis. Kuid antud juhul oleks olnud vajalik ettemääratlus, millal kuskil tohib metsa teha. Oleks ette teada, et seal võetakse aastal 2057 maha vanemad kui 60-aastased puud, siis poleks keegi saanud nüüd ühtki puud saagida. Kuid siia alla ei käi murtud ja haiged puud. Nii saab ka metsa puhastada. Meil aga lokkab omavoli ning nn eraomanike üle pole mingit võimu.
h
/ 13. juuni 2019 02:39
Omanik tahtis hiit restaureerida. Kui torm ikka vanad hiiekuused maha murrab, siis plats lagedaks ja istutad uue hiie. Tahame ju 100 aasta pärast ka 100 aastast hiit külastada, siis ei jäägi muud üle kui mädanevad puud maha võtta.
o
/ 13. juuni 2019 00:18
Ütleme nii, et eestlane on teel sinna, kus osatakse nautida täiesti kodustamata loodust. Muru osas juba esimesed muutused olemas. Mujal maailmas muidugi juba aastaid tagasi aga eks me selline ääremaa ju olemegi.
p
/ 12. juuni 2019 23:12
Artiklis ilusti toodud kogu selle "pühaduse" absurd. Vanad mädanevad puud mis on liiga pühad et neid saelauaks teha seisavad niikaua kuni tuleb pühadusest mittehooliv torm ja need mädanenud pühadused maha murrab. Asemele kasvab püha lepavõsa, milles on ka pühadel taarausklikel üsna raske ukerdada.
s
/ 12. juuni 2019 22:24
üks joppenpuhh, ma ütlen. kuusepõld hiie asemele? kleebime bioloogilisuse mitmekesisuse suurendamiseks plastikust lepatriinud okaste külge?
p
/ 12. juuni 2019 22:23
ei ole piiritletud lihtsalt ühe või teise puuliigiga (kuigi jah, on nö tüüpilisemaid puuliike), vaid käib koha kohtal-
m
12. juuni 2019 22:19
Mingi sitalepik on nüüd siis püha hiis? Hiie puhul me räägime ikkagi vanadest puudest mitte mingist lepavõsast.
r
/ 12. juuni 2019 22:17
Väga kurja silmavaatega see hiiemaa omanik. Eks tuleb nüüd asjad korda seada, vihameestega ära leppida ja asjad laiali jagada.