Maailm

SUNDABIELU JA SUNDABORT: Põhja-Koreast põgenenud naistest said Hiinas inimkaubanduse ohvrid (3)

Toimetas Greete Kõrvits, 13. juuni 2019, 22:30
Naisterahvas Põhja-Korea vabrikusFoto: EPA/Scanpix
„Kõigepealt üritas politsei nurisünnitust esile kutsuda nii, et sundis meid tsemendikotte tassima ja mööda ehitusplatsi jooksma, või siis pani meid nii kaua kükke tegema, kuni hakkasime verd jooksma,“ meenutab Hyeona Ji vestluses briti väljaande Metro ajakirjanikuga. „Alles siis kutsusid arsti, kui see ei töötanud.“

40aastane Hyeona ja 43aastane Jeong-Ah Kim istuvad Londoni kohvikus ning räägivad vaiksel, kuid kindlal häälel sellest, kuidas põgenesid elu päästmiseks Põhja-Korea režiimi eest, et aga sattuda vihma käest räästa alla ehk inimkaubanduse ohvriks Hiinas. Hiinast põgenesid mõlemad mõniteist aastat tagasi.

Samal teemal

Kuid Hyeona lugu sai alguse palju varem. 1998. aastal üritas ta esimest korda Põhja-Koreast põgeneda. Hyeona pere andis Hiinat ja Põhja-Koread eraldava Tumeni jõe ääres vahti pidanud piirivalvurile leiba, kuus kilo sealiha ja pudeli viina ning põgenes üle vee.

Ent kui neiu üle piiri pääses, sattus ta otsekohe Hiina inimkaubitsejate lõksu, kes teda hiinlasest mehega abielluma sundisid. Järgmised üheksa aastat veetis Hyeona kui kassi ja hiire mängus, kus ta vaheldumisi Hiina ja Põhja-Korea võimude käest põgeneda püüdis. Hiinlased sundisid teda mehele, kodumaa aga üritas teda tagasi saada. Kui Hyeona tagasi Põhja-Koreasse tassiti, lasi ta sealt esimesel võimalusel jälle jalga.

„Sain ainult vaadata, kuidas teda minu silme all surnuks tükeldati“

Kui Hyeona kolmandat korda kodumaale tagasi toodi ja vangilaagrisse pandi, avastasid valvurid, et naine on rase. Otsekohe saatsid nad ta teise, ainult naistele mõeldud laagrisse, et tema kõhus kasvavast lapsest vabaneda. Hyeona selgitab: „Põhja-Koreas ei peeta segapäritolu lapsi inimesteks. Igal öösel kajas laager aborti tegema sunnitud naiste kisast.“

„Kui nad minu järele tulid, ei pandud mind isegi opilauale või voodisse ega midagi, viskasid mind lauale ja politsei hoidis mu käsi kinni ja arst surus mu jalad laiali. Sünnitustangidega rebis ta mu lapse tükkideks ja kiskus ta jäsemed küljest. Nad ei kasutanud valuvaigistit, nii et muidugi, see valu oli jube, aga ausalt öeldes oli füüsilisest piinast hullemgi just psühholoogiline valu,“ meenutab Hyeona. „Ma ei saanud oma esimese lapsega kohtudagi, ei saanud teda süles hoida, ainult vaadata, kuidas teda minu silme all surnuks tükeldati...“

Kupeldaja valetas naise nooremaks

Jeong-Ah oli Põhja-Korea ühiskonnas lugupeetud naine. Partei liige, tegi  karjääri sõjaväes. Tema põgenemine sai alguse mitte niivõrd poliitilisest, kui isiklikust ajendist. 2001. aastal peksis Jeong-Ahi mees oma naist nii, et kutsus tollel esile nurisünnituse. Mõni aasta hiljem Jeong-Ah põgenes, kasutades selleks salajase vahendaja abi, kuid tehingu teine pool selgus alles Hiinas, kui ta 1770 euro eest ühele võõrale mehele maha äriti.

Ta meenutab vastikut tunnet, kui ta Hiina „pruudimajas“ seisis ja mehed teda ning teisi korealannasid hindava pilguga üle vaatasid. Ta ütles vahendajale, et on 30, kuid too tegi ta viis aastat nooremaks – nii sai tema eest paremat raha küsida.

Kuid tol hetkel ei teadnud ta veel, et oli vahetult enne põgenemist uuesti rasedaks jäänud. Naabrid kaebasid politseile, et Põhja-Korea „kaup“ on rikutud ja nood arreteerisid Jeong-Ahi. Hirmus, et Hiina politsei ta tagasi saadab, üritas ta kongis enesetappu sooritada. Politsei nõudis aga trahvi, mille ta ära maksis ning jõudis kokkuleppele, et tema last kasvatab hiinlasest abikaasa.

Raske otsus tütre kaitsmiseks

Seega elas Jeong-Ah suuresti oma abikaasa ja kohaliku politsei armust. Ta kartis pidevalt, et ta antakse välja ning veel hullemgi, siis võtavad Põhja-Korea võimud kaasa ka tema tütre  – oli too ju siiski n-ö puhastverd põhjakorealane, mitte hiinlase ihuvili.

Enne tütre kaheaastaseks saamist põgenes Jeong-Ah Hiinast. See ei olnud kerge otsus, kuid ta mõtles, et vähemalt saab tema tütar kasvada rahulikult Hiinas ja mitte elada sõltuvuses oma ema saatusest, kes võidakse iga kell koos temaga Põhja-Korea vangilaagrisse saata.

Naine üritas igal viisil ja võimalusel tütrega kontakti saada, kuid see on pea võimatu, sest hiinlasest mees valetab lapsele, et ema hülgas ta. „See pole lihtsalt tõsi!“ kinnitab Jeong-Ah.

„Viimane kord kui temaga rääkida õnnestus, küsis ta: „Emme, miks sa mu maha jätsid? Miks sa ära läksid?“ Ta ei saa aru, et ma tegin seda tema kaitsmiseks...“ räägib Jeong-Ah.

Hiina must pruuditurg toob kaubitsejatele ja vahendajatele igal aastal sisse üle 93 miljoni euro. Mõned põhjakorealannad satuvad bordellidesse, teised pannakse sunniviisiliselt mehele. Noorimad teadaolevad inimkaubanduse ohvrid on üheksa-aastased tüdrukud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee