Seisukoht

Seisukoht | Loll on loll olla (2)

Vidrik Võsoberg, Kalale! peatoimetaja, 12. juuni 2019, 17:02
 
„Surnud inimene ise ei tunne midagi, aga teistel on kurb. Samamoodi on siis, kui sa loll oled.“ (Lapsesuu.)

Levinuim lolluse liik on lollus, mida tehakse mõtlematuse tõttu. Toon lihtsa näite: sugulane hakkas tomativäetiseks mõeldud nõgeseleotist segama raske pootshaakotsaga ahjuroobiga. Ämber purunes ja väärt neste voolas maasse. Tunnistan ausalt: sedasorti lollusega oleksin ka ise vabalt hakkama saanud. Oled korraks mõtlematu... ja siis sööd oma suppi.

Kuritahtlik lollus on kõige hullem. Ma ei saa aru inimestest, kes rüüstavad kalavarusid illegaalsete vahenditega (riskeerides hiigeltrahvidega), jätavad oma vanad võrgud veekogusid reostama (neid tõmmati äsja Peipsist välja üle 400), loobivad vanad rehvid tee äärde (hallo, neid võetakse tasuta vastu). Ja nii edasi, ja nii edasi.

Samamoodi on eriti loll lollus kuritahtlik ühiskondlikult kasutatava vara hävitamine. Puruks pekstud prügikastid ja liiklusmärgid tuleb ju meie oma rahva raha eest kinni maksta. Tänuväärse ettevõtmisena Tartusse paigaldatud 750 rattaringluse ratast ei jätku kauaks, kui ajukääbikud neile mitmekesi selga ronivad, rehve meelega äärekividel lõhuvad või püüavad elektriratta abil oma bemme pukseerida. Võiks ju ometi olla loll nii loll olla?  

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee