Poliitika

Jüri Ratas selgitas riigikogu saadikutele infotunnis Ida-Virumaa kriisi lahendusi (10)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 12. juuni 2019, 10:12
Jüri RatasFoto: Martin Ahven
Riigikogu infotunnis pommitati saadikute ette tulnud ministreid küsimustega Ida-Virumaa töökriisi kohta. Jüri Ratas kinnitas, et valitsus suhtub sellesse probleemi äärmise tõsidusega.

Katri Raik tahtis Rataselt teada, kuidas lahendatakse Ida-Virumaal päevakorda tõusnud nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed probleemid. Raik viitas vastuolulisele informatsioonile, mis on viimasel ajal tulnud erinevatelt ametiisikutelt regiooni probleemide võimaliku lahenduse kohta.

Samal teemal

Ratase sõnul on sõnumid, mis Eesti Energiast on ühiskonda jõudnud tema jaoks väga murettekitavad. „Kuid ma kinnitan teile, et valitsus töötab täie tõsidusega lahenduste leidmise osas. Ma soovin seda öelda nii teile kui ka teistele Ida-Virumaa inimestele, et valitsus seisab selle eest, et kedagi ei jäeta üle öö tööta, ei saadeta tänavale ning ei jäeta iseenda ja saatuse hooleks,“ kinnitas peaminister. Ta lisas, et nii rahandusminister Martin Helme kui ka riigihalduse minister Jaak Aab olid teisipäeval Ida-Virumaal probleemi lahendamiseks vajalikel kohtumistel.

„Täna me vajame ühelt poolt minu meelest kiiret tegutsemist, et ära hoida kõige keerulisemad, kõige hullemad stsenaariumid, aga võtta kasutusele ka meetmeid, mis siis tegelikult nendele inimestele kindlustunnet annaks nii lühikeses kui pikas perspektiivis,“ ütles Ratas.

Ta selgitas energeetikapoliitika pikemat vaadet, mis tegelikult tähendab seda, et konkurentsivõime põlevkivist elektrit toota perspektiivis muutub vähenemise suunas. Ratase sõnul on lühemas perspektiivis võimalik meie energeetikapoliitikas ja põlevkivienergias leida mitmeid lahendusi rahvusvahelise koostöö kaudu. Samuti asendada põlevkivist elektri tootmine vähemalt osaliselt riikliku toetuse abil biomassi kasutamisega, mis eeldab seadusemuudatust, aga leevendaks osaliselt koondamisi Ida-Virumaal. Natuke pikemas perspektiivis on võimalik elektritootmise strateegilise reservi moodustamine ja reservvõimsuse eest tasu maksmine.  

„Kui me liigume energiaturust edasi, siis me peaksime pikemas perspektiivis üle vaatama, kuidas elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ning vähendada piirkonna mahajäämust teistest Eesti piirkondadest,“ ütles Ratas. Ta märkis, et töös on Ida-Virumaa programm, mida rahastatakse 14,7 miljoni euroga aastani 2023. „Siia alla kuulub ka Ida-Virumaa tööstusparkide rajamise programm, millega aktiivselt tegeleb riigihalduse minister. Loomulikult on oluline sotsiaal- ja tööturupoliitika ja sellega tuleb tegeleda pidevalt,“ ütles Ratas.

Riigihalduse minister: Ida-Virumaa sektori areng on üks prioriteete

Riigihalduse minister Jaak Aab kohtus teisipäeval Jõhvi vallavalitsuse liikmete ja kohalike ettevõtjatega, et arutleda piirkonna arenguvõimaluste üle.

Ida-Virumaale on regionaaltoetustena alates 2014. aastast suunatud üle 50 miljoni euro. Toetatud on tööstusalade ja turismiobjektide rajamist ja arendamist, Põlevkivi kompetentsikeskuse käivitamist ning piirkondliku ettevõtluse arendamist.

„Meie eesmärgiks on olnud toetada uute töökohtade loomist erinevates valdkondades ja sektorites. Tehtud investeeringute kaudu oleme loonud eeldused Ida-Virumaa mitmekülgsemaks arenemiseks,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.

„Ida-Virumaa tööstusaladel on arendatud üle saja krundi, millest paljud on müüdud ning mitmetel tegevust alustatud. Seni on sealsetel tööstusaladel loodud üle 500 töökoha, mis viitab, et oleme liikumas õiges suunas,“ lisas minister. „Loogilise jätkuna on Ida-Virumaa programmi raames käivitatud toetusmeede tööstusettevõtetele, mille eesmärgiks on tegevuse käivitamiseks vajalike investeeringute toetamine. Nii saame aidata tööstusaladel tegevust laiendada,“ ütles minister Aab.

Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb võimalike koondamiste tõttu energeetikasektoris panustada selles regioonis veelgi enam uute töökohtade loomisse. Seetõttu suurendati Ida-Virumaa programmi eelarvet 1,6 miljoni euro võrra. Kokku on aastatel 2019-2023 Ida-Virumaa programmi maht 20,2 miljonit eurot.

Kohalike ettevõtete arengutega tutvumiseks külastas minister Jaak Aab tänasel Ida-Virumaa visiidil ettevõtteid MKJ Baltic OÜ ja OÜ Liisbet Invest. Juttu tuli tööhõivest, kapitali kaasamisest ning riiklikest toetusmeetmetest.

„Arutlesime Liisbet Invest OÜ juhatuse liikme Meelis Tindiga töökorralduse ümberkorraldamise võimalustest. Ettevõttes on rakendanud paindlikku tööaega, et tootmisprotsessi optimeerida. Paindlik tööaeg ja kaugtöö võimaluste loomine on kahtlemata osa kaasaegsest töökorraldusest. Mul on heameel, et need põhimõtted leiavad ka laiemalt rakendust.“

Kohtumisel Jõhvi vallavalitsuse liikmetega räägiti rahvastiku- ja rändeküsimustest, riiklikest- ja kohalikest investeeringutest ning võimalikest uutest arengutest seoses valla halduskorraldusega.

Juttu tehti Jõhvi võimalikust ühinemisest naabervalla Toilaga. „Kuna kohtumisel olid kohal nii Jõhvi vallavanem Max Kaur kui ka Toila vallavanem Eve East, soovitasin alustada läbirääkimisi vabatahtliku ühinemise osas. Jõhvi ja Toila teevad juba täna tihedat koostööd, mistõttu on ühinemine loogiline ja kasuks mõlema omavalitsuse elanikele,“ lisas minister. 

10 KOMMENTAARI

n
Nii on. 12. juuni 2019, 20:47
Jüri Ratas on uskumatult tubli.Kannatlik ja oskab kõikidega suhelda.Minule,isiklikult,on ta väga meeldima hakanud.Enne eriti ei meeldinud.Seevastu Kaja Kallas on ise ennast nurka mänginud.Ei taha seda prouat näha ega kuulda enam.
s
sitikas 12. juuni 2019, 20:25
ei ole kuulnud, et näiteks Lõuna -Eestis töötu pärast keegi muretseks või erilisi meetmeid tema aitamiseks planeeriks.
Loe kõiki (10)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee