Eesti uudised

ASI ON MAITSES? Eesti õlletehaste longerod on madalamalt maksustatud kui muud kokteilijoogid (10)

Eesti Ekspress, 12. juuni 2019, 08:10
Foto: Tiina Kõrtsini
Maksuamet on Eesti õlletehaste Saku ja A. Le Coqi toodetavatele long drink'idele määranud madalama maksumääraga gruppi, samas kui Saksa toll teatas pärast samade toodete laboris testimist, et need peavad koos piiritusejookidega kuuluma kõrgemasse maskukategooriasse.

Neli aastat tagasi lasi maksuamet testida A. Le Coqi ja Saku toodetavaid longeroid ja kokteilijooke ning määras longerod rahvusvahelisse klassifikatsiooni 2206, mis tähendab jookidele madalamat maksumäära ja kuhu riigid määravad tavaliselt muud kääritatud joogid (kuhugi tuli paigutada traditsiooniline Prantsuse siider).

Võiks eeldada, et alkoholi testimine tähendab kõrgtehnoloogilist aparatuuri ja imevidinaid, mille abil jook üksipulgi „lahti võetakse“, kuid tegelikkuses tuleb kohale sommeljee, kes jooki maitseb ja siis laboriga koostöös määrab joogile maksukategooria.

Longerod ja kokteilijoogid on mitmetes riikides klassifikatsiooniga 2208, mis määrab neile kallima maksumäära, ja Saksa tolli hinnangul peaks samasse gruppi kuuluma ka Eesti longerod, mille vähem maksustamisega on maksuamet teinud viimase kuue aasta jooksul alkoholitootjatele 50 miljoni euro suuruse maksukingituse.

Olulisim küsimus kõlab aga nii: miks just  A. Le Coqi ja Saku tooted maitsevad „õigesti“, et neid madalamalt maksustada, samas kui Liviko lahjad alkoholikokteilid maitsevad „valesti“, sest neid maksustatakse kõrgemalt?

Refereeritud artikli täistekst Eesti Ekspressis.

Maksuamet: madalam maksukategooria ei tähenda automaatselt eksimist

Maksuamet kommenteeris Ekspressi lugu selgitusega, et longerote kategoriseerimisel ei mängi rolli ainult sommeljee seisukoht.

„Alkohoolsete jookide määratlemisel on kääritatud joogi maitse ja lõhn vaid üks osa mitmetest teguritest, mida vajadusel arvesse võetakse. Valdavas osas tingib alkohoolse joogi määratlemise hoopis valmistamise toorained, toote esitlus ning analüüsidest selgunud andmeid (kas toode sisaldab kääritatud toodetele omaseid ühendeid).
 
Eesti ei ole sugugi ainuke riik Euroopa Liidus, kus nn longerod on määratletud koodi 2206 alla. Kuna longerote koostis ja valmistamine erinevad, ei saa neid vaid üldnimetuse alusel kodeerida. Euroopa EBTI andmebaasis on impordiga tegelevate ettevõtete poolt taotletud siduvad tariifinformatsiooni otsused, kust võib leida otsuseid isegi lisatud piiritusega segujookidele, mis on määratud rubriiki 2206. On tavapärane, et riigid üritavad läbi selliste otsustega kaitsta enda turgu, kuid see ei tähenda automaatselt, et kui mõni riik on joogi teistmoodi kodeerinud, siis Eesti on eksinud. 
 
Eestis on ettevõtteid toodangu kodeerimisel koheldud võrdselt. Kodeerimisel lähtume iga konkreetse toote koostisest ja omadustest. Eestis müügil olevad longerod ei olegi toodetena võrdsed, kuna nende koostised on erinevad ja vastavalt maksustamisreeglitele seetõttu teistmoodi maksustatud. Madalamas määras aktsiisikohustuse saab iga ettevõte, kelle toodang on vastavuses kodeeringu reeglitega.“

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee