Eesti uudised

Välismaalasest elukaaslane viis eestlanna lapse Eestist minema: kas tegemist on lapserööviga või ametnike tegevusetusest tingitud JOKK-skeemiga? (74)

Televeeb, 11. juuni 2019, 22:31
Pilt on illustreeriv,. PantherMedia/Scanpix
“Radar” tõi täna ekraanile uskumatuna näiva loo: bürokraatia käigus jäi eestlanna ilma oma lapsest. Lapse isa sai rahvastikuregistri muudatuse alusel lapse kaasa võtta ning temaga Kreekasse põgeneda. 

Lapse isa tegi 3. mail muudatuse Eesti rahvastikuregistris, muutes end lapse ainuhooldajaks. Lapse ema muudatusest ei teavitatud. 9. mail viis mees lapse oma kodumaale Kreekasse. Lapse ema Oksana sai juhtunust alles paar päeva hiljem teada. 

Mees võitis Kreeka kohtus lapse hooldusõiguse

Oksana kohtus oma lapse Kirilli isaga  2013. aastal Norras, aasta pärast paar abiellus. Kirill sündis 1. mail 2014 aastal. Oksana lõi mehega perekonna, 2014. aastal peeti pulmi ning mees kolis Tallinnasse. Siis hakkasid pihta aga konfliktid ning mees kolis 2016. aastal tagasi Kreekasse.

Sama aasta jõuludel läks Oksana lapsega Kreekasse, et mehega suhted lõpetada. Pärast seda algas aga praeguseni kestev tragöödia. Oksana sõnul läks ta Kreekasse, et mehele ja mehe vanematele selgitada, et lahutus ei tähenda seda, et nad ei saa enam oma lapselapsega kohtuda.

Kui Oksana tahtis koju tagasi sõita, ütles mees, et tema võib sõita, aga laps jääb Kreekasse. “Mees soovis, et kirjutaksin alla lepingule, et laps elab pool aastat Kreekas ja pool aastat Eestis. Ma hakkasin väga kartma, sest olin üksi võõral maal, ega tunne seadusi,” tunnistas Oksana.

Asi päädis sellega, et mees pani Oksana luku taha, võttis ära dokumendid. Oksana võttis ühendust enda vanematega ja palus neid appi. “Selgitasin oma olukorda ja ütlesin, et kui nad kohe siia ei sõida, ei tea mis minust saab. Laps viiakse ära!” sõnas Oksana.

Kui Oksana vanemad Kreekasse kohale jõudsid, mindi omavahelisi asju klaarima politseisse. Tänu toonasele Eesti suursaadikule Kreekas, Margus Ravale, sai Oksana Kreeka kohtus võidu ning võis koos lapsega riigist lahkuda. 

Lapse isa aga vaidlustas esimese astme kohtuotsuse ning seetõttu kaotas Oksana kohtus oma lapse hooldusõiguse. Ühe põhjusena võttis kohus arvesse näiteks isa argumenti, et laps on Eestis liiga pikalt lasteaias, mis on tema hinnangul lapse tervisele kahjulik. Lisaks väidab mees, et laps on Eestis olles pidanud jagama korterit viie inimesega ning magama põrandal.

Mees läks lasteaeda lapsele järgi ja viis ta Kreekasse

Oksana kaitsja Katrin Kiisk nendib, et see on üks keerulisemaid juhtumeid, mis tema lauale on jõudnud. Selle asja kulminatsioon toimus 9. mail, kui isa omavoliliselt läks lasteaeda, andis kasvatajale üle rahvastikuregistri paberid ning võttis lapse kaasa. 

“Minu hinnangul see õiguspärane ei olnud. Selleks, et saaksid läbi viia lapse üleandmise menetlust ühes riigis seaduslikult, peab selleks pöörduma kohtutäituri poole, kes viib läbi täitemenetluse, kohustab ühte lapsevananemat teisele last üle andma. Seda iseenesest siin loos tehti, kohtutäituri poole pöörduti ja üritati last üle anda,” nentis Kiisk.

Probleem tekkis aga siis, kui naine keeldus last üle andmast. Kiisa sõnul oli Oksana käitumine õigustatud. “Sest see oli lapse huvide vastane. Sellest tulenevalt esitati ka sama päev kohtutäituri peale kaebus, paluti menetlus peatada ja lõpetada. Sellest ei piisanud ja tuli esitada hagi. 7. mail kohus selle hagi tagas ja peatas täitemenetluse. Väga üheselt selgitati, et kohus näeb, et võimalik on lapse huvide kahjustumine ja seda konkreetset määrust ei tule siin riigis täna täita. Selleks, et saada selgust, kas lapse üle andmine üldse võiks olla õiguspärane, tuleks menetlus seniks peatada, kuni pole selge, kas alus on õiguspärane. Seesama määrus sai saadetud kohtutäiturile, kes tegi otsuse, et ta peatab menetluse, selleks oli üleandmise probleem meie jaoks lahendatud, aga isa arvas teisiti,” selgitas Kiisk.

“Rahvastikuregistris on tehtud kanded teise riigi otsuse alusel, mis väidab, et hooldusõigus on ühel vanemal. Sellest tulenevalt oli Eesti rahvastikuregister teinud kanded meie registrisse, kui toimus see intsident, laps oli lasteaiast võetud, tekkis küsimus, kas see oli õiguspärane või ei, kas laps võib Eestist isaga lahkuda või ei, siis rahvastikuregistri kanne, ma olen veendunud, on see põhjus, mille alusel ta siit lahkus,” rääkis Kiisk.

Eesti ametnikud asjas enda viga ei näe

Kummaline on see, et asi oleks justkui seaduslik - isa tegi rahvastikuregistrisse märke seoses hooldusõigusega, kuid miks ametnikud sellest muudatusest ema ei teavitanud? Oksana sai muudatustest teada päev hiljem, kui isa lapse Eestist minema viis. Kas juhtunus on süüdi rahvastikuregister, kes õiguspäraselt ei käitunud?

“Iseenesest rutiinset “teen siin registris paar klõpsu” ma otseselt ametnikule ette ei heida. Ma tean täna nii palju, olles suhelnud nii justiits- ja siseministeeriumi kui sotsiaalkindlustusametiga, et nõunik on andud selles küsimuses spetsialistile, kes selle kande tegi, tegelikult nõu ja see oli ka siis juba küsitav, kas see kanne võib olla õige ja kas see üldse on võimalik teha. Tänu sellele, et see kanne seal registris eksisteerib, võime järeldada, et nad jõudsid järeldusele, et mingeid takistusi selleks ei ole. Samas nüüd on nad öelnud, et nad pole selles sada protsenti kindlad. Tänaseks ei ole veel selge, mis on ühene seisukoht, mis sellest kandest saab ja kas ametnikud, kes on sellega seotud, on ise seda kannet muutma või mitte,” selgitas Kiisk.

Kiisk on suhelnud ministeeriumi esindejatega ning nad on kinnitanud, et nad tegelevad küsimusega kiireloomuliselt ja tunnistanud võib-olla on nad tõesti teinud vea ja peavad selleks viima läbi täiendava nõupidamise. 

Riik ei peaks õigustama ühtki salajast asjaajamist, mis päädis siin loos praktiliselt lapseröövi toime panemisega JOKK skeemi alusel.

Helen Lepper, siseministeeriumirahvastiku toimingute osakonna nõunik arvab aga teisiti. Tema arvab, et kohtulahend on rahvastikuregistrisse kantud korrektselt, kuna kande aluseks on Kreeka apellatsioonikohtu kohtuotsus, mis esitati rahvastikuregistrisse kandmiseks lapse isa esindaja poolt. 

Kreeka kohtuotsusega antakse lapse isale ainuhooldusõigus. Lepperi sõnul kuulub kohtulahend tunnustamisele ja seetõttu on õiguspärane ka selle rahvastikuregistrisse kandmine ning täiendavaid kohtumenetlusi lapse hooldusõigusküsimuses ei peaks Eestis läbi viima.

Oksana kaitsja Katrin Kiisa sõnul peab lapse Eestisse tagasi toomiseks minema Kreekasse, sest lapsehooldusõiguse kohtuotsus on seal välja antud ja vaidlustamise võimalused on seal. “Minu seisukoht on, et see kanne ei oleks pidanud seal registris olema,” ütles Kiisk.

74 KOMMENTAARI

s
Saldejump(s) Rep(s) 13. juuni 2019, 04:27
Palju toredaid inimesi. Ema Oksana, isa Dimitri(s) ja poeg Kirill.
m
Mis ajast 12. juuni 2019, 13:03
laps ainult ema ainuomand on, et isa ei tohi isegi kohtuotsuse najal lapsega kuhugi minna? Kuidas saab oma last röövida, pealegi pole see rööv, tehke mõisted endale selgeks, kas isa pani emale noa kõrile? Aga alimente peab küll maksma?
Loe kõiki (74)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee