Eesti uudised

Puhas Eesti toit ei ole kõigile kättesaadav: vaid viiendik eestlastest saab süüa, mida hing ihkab (92)

Liina Hallik , 11. juuni 2019, 15:30
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juht Sirje PotiseppFoto: MATI HIIS
Ehkki riigikontrolli toiduohutuse audit näitas, et Eesti toit on välismaisest kordades puhtam, selgus toiduliidu ostukäitumise uuringust, et kodumaine kaup ei ole Eesti inimestele sageli kättesaadav. Puudu jääb nii ostujõust kui ka kaubavalikust.

Toiduliidu tellitud ning Emori poolt läbi viidud ostukäitumise uuring kaardistas, mille põhjal tarbijad oma ostuotsuseid langetavad, kui palju oste ette planeeritakse ning kuidas on need trendid viimase aasta jooksul muutunud.

Potiseppale teeb muret, et Eesti toidu varasemate aastate hinnaeelis on hakanud kaduma. „Ka Eesti toidu hinnad on tõusu teel ning Eesti tootjatel on suurte põllumajandusriikidega nagu Poola ja Leedu raske konkureerida.”

Emori uuringuekspert Aivar Voog lisab, et Eesti kauba ostmist võivad pärssida ka mitmed situatiivsed tegurid – nimelt ei ole kodumaist toitu igas tootekategoorias alati saada. Poodides pakutavas sortimendis on Eesti kaupa vaid 59 protsenti. Ka Voogi sõnul on siiski oluline hinnafaktor. „Kui Eesti kaup maksab kolm korda rohkem, on loomulik, et otsus langetatakse välismaise kasuks.”

Viiendik eestlastest ei saa kunagi süüa seda, mida tahaks

Potisepp märgib, et Eestis on neid inimesi, kes saavad alati osta, mida tahavad, vaid viiendik. Sama palju on tarbijaid, kes ei saa ihaldusväärset kaupa pea kunagi osta, vaid peavad vaatama, mida rahakott välja kannatab. „Ja 60 protsenti on neid, kes otsivad sooduspakkumisi. Koguni pool kõigist toiduainetest müüakse ära sooduspakkumiste ajal.”

Potiseppa sõnul on inimesed muutunud märksa ratsionaalsemateks. „On näha, et üha rohkem planeeritakse oste ette ning poes käiakse mõnevõrra harvemini. See ei ole nii väga soov ja tahe, vaid reaalne eluline vajadus, et kulud ja tulud kattuksid. Ehkki majanduskasv on laes ja öeldakse, et Eesti inimesed ei ole kunagi elanud nii hästi kui praegu, ei ole tarbijate hinnatundlikkus kuhugi kadunud.“ 

Kuigi palgad on tõusnud, ei tunneta inimesed sissetuleku kasvu, sest tõusnud on ka kõik muud kulud. „Eesti inimesed kulutavad esmatarbekuludeks 46 protsenti sissetulekust, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 29 protsenti,“ sõnab Potisepp. 

Emori uuringu kohaselt osutus hind ostu puhul kõige olulisemaks faktoriks juustu, õlu, värske sealiha ja valmis lihatoodete puhul, vähem kaaluti seda puljongi, värskete salatite ning kondiitritoodete ja jahu ostul. Konkreetset tootemarki eelistati jahu, ketšupi ja piima ostmisel. Kondiitritoodete, smuutide ning valmistoitude ostmisel tootemarki ei kaalutud ning otsus tehti poeriiuli juures.

Poes käiakse harvem 

Voog märgib, et kui kümmekond aastat tagasi käidi poes ligi viis korda nädalas, siis nüüd on see langenud 2-3 korrale nädalas. Sageli külastatakse toidukauplust veelgi harvem.

Ostetakse aga ikka sama kaupa, mis aastaid tagasi. Voogi sõnul planeeritakse endiselt pea 100 protsenti ette piimatoodete ja leiva-saiatoodete ostmist. „Planeerima on hakatud ka valmistoitude ostu, mis varem oli eranditult impulsiivne. Impulsiivselt ostetakse senini maiustusi ja pagaritooteid. Samas on planeeritud ostuks muutunud õlu, mida veel 4-5 aastat tagasi haarati poest kaasa implusi ajel.“

Kui planeeritud ostu puhul on tähtis harjumus, konkreetse toote maitse, usaldusväärne kaubamärk, koostis, tervislikkus, aga ka odavaim hind, siis impulsiivostude puhul mängib lisaks soodsale hinnale rolli toidu värskus, säilivusaeg ning soov proovida midagi uut. Samas ei maksa tootjatel uudsusega ka liiale minna. „Oli periood, kus jogurteid tehti väga ootamatutes maitsekooslustes, et huvi äratada,“ märgib Voog. „Aga inimesed ostavad valdavalt ikka 2-3 maitset, kunstlikult variatiivsuse ülevalhoidmine on kulukas.“

Eestlane eelistab traditsioonilist toitu 

„Traditsioonilised maitsed on endistviisi au sees,“ sõnab COOPi turundusjuht Andres Lember, kelle sõnul ei maksa fookust kaotada väikeste, kuid häälekate kliendigruppide nõudmiste peale. „2018. aastal müüsime majoneesisalateid 2262 tonni, toorsalateid 629 tonni. Eesti inimene lihtsalt armastab klassikalist kartulisalatit.“

Lemberi sõnul kasvas mullu kõige rohkem valmistoidu ostmine (16 protsenti), ent tunamullusest enam osteti ka puu- ja juurvilju ning leiba-saia.

„Loodetavasti ostetakse puu-ja juurvilju ka pärast toiduohutuse auditi avaldamist,“ muigab Potisepp. „Kes kardab, ostku Eesti puu- ja juurvilju. Neid kontrollitakse koguaeg ja need on puhtamad. Ja toituge mitmekesiselt. Ei ole vaja süüa viis kilo viinamarju,“ annab toiduliidu juht soovitusi tervislikuks toitumiseks. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee