Maailm

Malis sai ööpimeduses korraldatud rünnakus surma ligi 100 külaelanikku (2)

Toimetas Greete Kõrvits, 10. juuni 2019 20:13
Paljud Mali elanikud ei saa elada oma kodus, vaid sunnitud varjuma põgenikelaagritesse ning lootma välisabile. Vägivald riigis on niivõrd keerulise taustaga, et lihtsaid lahendusi lihtsalt pole.Foto: EPA/Scanpix
Malis hukkus ühele külale korraldatud rünnakus vähemalt 95 inimest, kirjutab BBC. Arvatavasti on hukkunuid veelgi, vägivalla taga on rahvustevahelised erimeelsused, aga ka riigis järjest süvenev usuäärmuslus.

Hukkunute otsimine mahapõletatud külas jätkus ka esmaspäeva pärastlõunal. Kell 3 öösel tungisid külla relvastatud mehed, kes panid põlema onne ning tulistasid põgenejate pihta. Kohalike võimude kinnitusel leidsid nad 95 inimese surnukehad, millest paljud on äratundmatuseni põlenud. Leidmata on veel 19 külaelanikku, kellest mitu võivad arvatavasti samuti hukkunud olla. Tõenäoliselt hukkus kusagil kolmandik küla asukatest.

Ükski rühmitus pole veel rünnaku eest vastutust võtnud, kuid ellujääjate sõnul ründasid neid fulani rahvusest vägivallatsejad. Külaelanikud ise kuuluvad dogoni rahvusrühma.

Dogonide ja fulanide vaheline vaenutsemine on Malis kestnud juba tükk aega. Dogoni hõimud elutsevad Mali keskosas juba aastasadu ning on suuresti püsiva eluviisiga põlluharijad. Traditsiooniliselt on paljud fulanid aga rändavad karjapidajad, kes juba ammustest aegadest saati mööda Aafrikat rändavad. Tänapäeva piiridega maailmas kutsub selline rändav eluviis ligi konflikte ning dogonid Malis pole sugugi rahul sellega, kui rändrahvas nende põllumaade lähedal kanda kinnitab. Vastastikku sõdimine kestab juba aastaid. Fulanid on suuremalt jaolt ka islamiusku ning küllaltki kergesti mõjutatavad Aafrikas levivast islamiäärmuslusest. Vastu süüdistavad fulanid dogonite omakaitseorganisatsiooni, kes omakorda nende asustusi ründavad. Dogonite võitlejad eitavad omaalgatuslikke vägivallaakte ning kinnitavad, et tegutsevad vaid oma rahva kaitse huvides. Selle aasta märtsis keelas Mali valitsus nende tegevuse ära, kuid rühmitus keeldus relvi maha panemast.

Ehkki Malil valvavad korda ka rahvusvahelised üksused kui riigi oma sõjavägi, pole see paljude vaatlejate sõnul eriti kasu toonud. Mõnes piirkonnas on olukord suisa hullemakski läinud. Niivõrd mitmekihilise ja -tahulise sisetülide probleemi haldamine vaid relvade ja sõduritega on mõnede malilaste silmis ebaefektiivne.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee