Eesti uudised

Eestlased suhtuvad LGBT kogukonda aina positiivsemalt, kooseluseaduse vastased on vähemuses (169)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 10. juuni 2019, 11:52
Geiparaad Tallinnas Foto: Alar Truu
Värske uuring näitab, et kooseluseaduse vastased on Eesti elanike seas vähemuses. Üleüldiselt on suhtumine LGBT kogukonda paranenud.

Turu-uuringute AS teostatud ja Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT kogukonna ja teemade suhtes toob välja, et suhtumine on viimaste aastate jooksul veidi paranenud. Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduses, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas. Tõusnud on kooseluseadust pooldavate inimeste arv, 49 protsenti.

Samal teemal

Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41protsenti üle 14aastasest elanikkonnast, sealhulgas täiesti vastuvõetav on see 16 protsendile. Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud, küll on eelkõige lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks (+ 2-7 protsenti) ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks (- 4-6 protsenti). Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 29 protsenti muukeelsetest vastajatest.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper kommenteerib tulemusi: „Esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi.”

Suhtumine erineb ühiskonnagrupiti

Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20-29aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas; keskmisest vastuvõetamatum aga meeste, üle 60aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59 protsenti, siis venekeelsetest 26 protsenti. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu (45 protsenti vs 22 protsenti).

Võrreldes varasemate tulemustega on ühiskonna suhtumises homoseksuaalsusesse toimunud oluline muutus – üldiselt arvatakse, et see on muutunud vastuvõetavamaks. Kui eestikeelse elanikkonna jaoks on kõige valdavam seisukoht, et homoseksuaalsus on Eesti ühiskonnas pigem vastuvõetav (29 protsenti), siis venekeelse elanikkonna seas on keskmisest märgatavalt enam neid, kes arvavad, et see on täiesti vastuvõetamatu (42 protsenti) -  need arvamused on ajas veelgi polariseerunud, selgus uuringust.

Kokkupuude ja suhtumise kujunemine

Suurenenud on kokkupuude homoseksuaalsete inimestega: enda pereliikmete seas on LGBT-kogukonna liikmeid 3 protsendil vastanutest, sõpruskonnas 14 protsendil vastanutest ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 16 protsendil vastanutest. Eelkõige saadakse homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitavat teavet traditsioonilise meedia (50 protsenti) ja sõprade, tuttavate, sugulaste vahendusel (45 protsenti), seejärel ka internetist (39 protsenti) ja isikliku kokkupuute näol tööl või koolis (31 protsenti). Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitava teabekanalina suurenenud oluliselt sotsiaalkampaaniate (+10 protsenti) ja interneti (+7 protsenti) osatähtsus, samuti on tänaseks sagenenud positiivse hoiaku tekitajana isiklik kokkupuude tööl või koolis (+9 protsenti).

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb suhtumise paranemises kokkupuute ja teavitustöö rolli. „Tihti on LGBT+-teemade mittemõistmise taga teaduspõhise info puudumine. Me näeme oma töös, et kui inimene saab adekvaatset infot, siis teadmiste kasvuga muutuvad ka tema hoiakud positiivsemaks. Me näeme ka, et inimesed, kel on isiklik kokkupuude LGBT+ kogukonnaga, on teema suhtes avatumad ning soovivad kogukonda paremini mõista,” kirjeldab Rannaääre.

LGBT-teemalist uuringut on tellitud ja teostatud üle aasta alates 2012. aastast. Värske uuring on järjekorras neljas ja uuringut juhtis Liis Grünberg, Turu-uuringute AS-i projektijuht.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee