Repliik

Jaan Tooming | Ootuse väraval (4)

Jaan Tooming, 9. juuni 2019, 20:52
Foto: Urmo Udras
On lage väli, ei kedagi, ei midagi, kuid on värav keset suurt välja  ja värava taga algab uus Maa ja uus Ilm - sellel väraval tahame seista, siis on veel lootust, aga mida me loodame? Ikka seda, et uus hõim tuleks maailma, kes oleks meist targem ega teeks neid vigu, mida oleme teinud meie viies maailma kuristiku äärele.

Oli kord aeg, mil polnud riigipiire, polnud riike ega piiridega piiratud rahvaid. Polnud sõdu ressursside pärast, sest ei teatud siis, et kord hakkavad valitsema maa sees pesitsev gaas ja nafta ja kivisüsi. See oli siis, kui liiguti tasapisi mööda maad ja jõgesid ja kui ruumi oli piisavalt kõigile ja ka metsas loomi ja linde küllaga ning kalu järvedes, jõgedes ja meres. See oli tuhanded aastad tagasi. Ja eesti hõim seikles juba siis maailmas ringi, kuni jõudis praegusele elukohale. Ei me teadnud, et kunagi hiljem hakkavad meid piirama ja survama indo-euroopa rahvad eesotsas sakslastega ja venelastega. Me olime tõeliselt vabad ja sõltumatud.

Aga praegune maailm, inimkond, ei ole enam vaba, me kõik sõltume maavaradest, sest kui ressursid lõppevad, siis lõpeb ka kaasaegne tsivilisatsioon. Inimeste hullumeelne arvukus maailmas on hävitamas keskkonda, kus me elame  ja ei ole näha, et tuleks suur muutus. Osa inimkonnast priiskab, osa nälgib ja osa vireleb harimatuses ja puuduses. Inimkonna hädad karjuvad meile näkku, aga me ei hooli, sest oma pe..ealune on ju kõikse tähtsam ja kui mina veel olen mäel, siis on ju kõik korras. Kuid korras ei ole midagi, seda mõistavad need mõned tuhanded, kes hoiatavad meid katastroofi eest.

Hoiatajaid tuleb aina juurde, kuid keegi ilmselt ei tea või ei julge teadmiseks võtta, mida peaks tegema, et olukord muutuks . Ja paljud on kaotanud pea, paljud on muutunud lootusetuks, kui enamus ikka veel pidutseb maailma si.ahunniku otsas. Prügimäed kasvavad, plast üha koguneb  maailma meredesse ja ookeani, kalavarud vähenevad, jõed on mürki täis, sest põllumajandus üha enam peab kasutame kemikaale-mürke, et saada nii suurt saaki, et seda kohutavat maailma inimmassi ära toita. Suurim häda praegu on ilmselt mageda vee puudus paljudes kohtades juba ning kui mage vesi lõpuks kaob suuremas osas, siis hakkavad karjuma kõik need janusse jäänud olendid ja maailm pööratakse pahupidi.

Aga me seisame siiski ootuste väraval, sest meile kumendab uus Maa ja uus Ilm. Ka piiblis lubas  Jeesus pilvede vahus tagasi tulla, paljud usklikud usuvad, et siis tuleb muutus. Jah, Jeesus ilmselt ootab Isa käsku, et  ilmuda ja muuta see maailm teiseks ja siis tuleb uus hõim, täiesti uus tõug, kes ei mäletagi meid enam, meid, kurjategijaid, vaid alustab kõike uuesti aastatuhandete valguses, ilma kannatusteta, uues maailmas, kus pole pisaraid ega valu, vaid on igavene elu, kus miski enam ei kao ega hävi.

4 KOMMENTAARI

t
tuleviku maaletoojad 11. juuni 2019, 09:45
Lootusekillukestest - kuid fantaasiamaailm on juba kohal! Näituse põhiline idee on arendada nii isiksuse kui grupi kreatiivsust. Future Live - mäng, ...
(loe edasi)
t
Tädi Margareet 10. juuni 2019, 13:19
Kuidagi kole lootusetust külvav,seda on niigi kõik kohad täiis.Mida siisteha saab? Lihtsalt elada päev korraga? Või enneaegu ära surra?
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee