Maailm

EDUKAS TEINE VOOR: Eestist saab ÜRO julgeolekunõukogu liige! (192)

Toimetas Greete Kõrvits, Viljar Voog, 7. juuni 2019, 17:06
Eesti delegatsioon juubeldab teise vooru tulemuste teatamise järel: 132 häält!Foto: Taavi Linnamäe
7. juunil meie aja järgi mõni minut pärast kella 17 algas ÜRO saalis istung, millel saadikud hääletasid ka selle üle, kas julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks Ida-Euroopa regioonist saab seekord Eesti või Rumeenia. Hääletuse esimesest voorust ei pääsenud edasi kumbki kandidaat. Eesti aga saavutas edu teises voorus. President Kersti Kaljulaid pühendas Eesti võidu möödunud pühapäeval siitilmast lahkunud poliitik Mart Nuti mälestusele.

Eesti sai teises voorus 132 häält, Rumeenia 58. 2 liikmesriiki jättis hääletamata, 1 sedel oli rikutud. Vaja oli seega vähemalt 127 poolthäält.

Eesti delegatsioon juubeldab. Keskel välisminister ReinsaluFoto: Kuvatõmmis/UNWebTV

Vaata Eesti delegatsiooni reaktsiooni videost:

Esimeses voorus sai Eesti 111 häält, Rumeenia 78. Kaks liikmesriiki jätsid Ida-Euroopa kandidaadi osas hääletamata, üks hääletas Gruusia, üks Läti poolt. Ilmselt muutsid paljud liikmesriigid häält, kui oli selge, et Eesti edumaale Rumeenia järele ei jõua.

Hääletuse alguses üllatas liikmesriike El Salvador, kes vaid päev varem avaldas soovi Lõuna-Ameerika piirkonda esindada (seni oli piirkonna ainsaks kandidaadiks Saint Vincent ja Grenadiinid). Hääli sai El Salvador tillukese saareriigi vastu aga vaid 6.

Vietnam pääses nõukokku 192 häälega, Niger 191 häälega, Tuneesia 191 häälega. Mittealalised liikmed töötavad julgeolekunõukogus kaks aastat.

Eesti delegatsioon ÜRO saalisFoto: Välisministeerium

President Kaljulaidi esimene kommentaar hääletuse järel oli tunnustada Eesti jõudmist ÜRO julgeolekunõukogusse ajaloolise sammuna.

„See tänane kõigi maailma riikide poolt tehtud otsus, et just Eesti on järgmisel kahel aastal paslik kuuluma ÜRO julgeolekunõukogusse, aitab meil seista senisest paremini meie riigi ja meie inimeste huvide eest,“ sõnas president.

Pressikonverentsil avaldas president Kaljulaid tänu kõigile, kes meie poolt hääletasid. Eraldi tunnustasid nii tema kui minister Reinsalu ka rivaali Rumeeniat. Ta lubas, et Eesti saadik on valmis aktiivseks koostööks.

Eraldi mainis president Kaljulaid möödunud pühapäeval siitilmast lahkunud poliitikut Mart Nutti, kes töötas samuti Eesti julgeolekunõukokku pääsemise nimel. President pühendas Eesti saavutuse Nuti mälestusele.

Foto: Kuvatõmmis/UNWebTV

Välisminister Reinsalu sõnas, et Eesti prioriteedid ÜRO julgeolekunõukogu liikmesuse ajal on rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra hoidmine, digiriigi ja e-valitsemise kogemuse jagamine, kliima- ja keskkonnaküsimused ning julgeolekunõukogu enda töö tõhustamine.

„Digiriigina on meie jaoks kindlasti esiplaanil e-valitsemine ja küberturvalisus, mis on otseselt seotud meie julgeolekuga,“ sõnas ta.

Välisminister tõi välja president Kersti Kaljulaidi, julgeolekunõukogu kampaaniajuhi Margus Kolga ning ÜRO suursaadiku Sven Jürgensoni rolli kampaania vedamisel. „Meie diplomaatide aastatepikkune pühendumus tõi meile tulemuse,“ lisas Reinsalu. Ka president tänas kõiki asjaosalisi.

Peaminister Jüri Ratas ütles omapoolses pöördumises, et Eestit ootab ees suur vastutus. „Eesti on taas tõestanud, et on rahvusvahelise kogukonna aktiivne osaline, kes mõtleb kaasa, seisab oma väärtuste eest ja panustab selle nimel, et maailm oleks meile kõigile elamiseks parem koht,“ seisab peaministri pöördumises. Lisaks teemadele nagu kliima, keskkond, konfliktide ennetamine ja rahvusvaheline õigus lisab peaminister veel ühe Eesti huvi julgeolekunõukogus: „Loomulikult on meile alati oluline ka see, et väikeriikide hääl kostaks maailmas valjemini.“ Sarnast huvi väljendas ka Saint Vincenti ja Grenadiinide peaminister Ralph Gonsalves, kes tõi esile, et nemad on väikseim riik, kes eales nõukogu ajutise liikme staatuse pälvinud.

Eesti sedeli pistis hääletuskasti president Kersti KaljulaidFoto: Taavi Linnamäe

Eesti reklaamis oma edulugu, Rumeenia kogemust

Oma kavatsusest julgeolekunõukogusse kandideerida andsime teada juba 2005. aastal pärast Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamist, kuid aktiivne kampaania on kestnud viimased kolm aastat. Erinevalt Rumeeniast, kes rõhub kogemusele (Rumeenia on saanud juba neljal korral ajutine liige olla), on meie promo see, et Eesti on väike, aga innovaatiline ja dünaamiline riik, kes on pärast iseseisvuse taastamist arenenud tohutute sammudega. Julgeolekunõukokku kuuluvad viis alalist (USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik, Prantsusmaa) ja kümme ajutist liiget. 2019. aastal lõpeb Poola ajutine liikmesus, kelle koha sai nüüd Eesti. Välisminister Reinsalu mainis pressikonverentsil, et näeks hea meelega julgeolekunõukogu alaliste liikmetena ka Saksamaad ning Jaapanit.

Erinevalt Rumeeniast on meie kampaaniat vedanud ka riigi kõige kõrgemad juhid: president Kersti Kaljulaid, peaministrid Jüri Ratas ja Taavi Rõivas. See olevat meie partneritele muljet avaldanud. President Kaljulaid ja välisminister Urmas Reinsalu viibisid samuti istungil. Eesti sedeli pistis hääletuskasti president Kaljulaid.

Foto: Välisministeerium

Samal teemal

7. juuni 2019, 19:05
Välisminister Reinsalu: ÜRO julgeolekunõukogu liikmena saab Eesti maailmakaardil palju suuremaks
7. juuni 2019, 00:11
LÕPUKS TULEB SELGUS MAJJA: kas Eestist saab julgeolekunõukogu liige?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee