Kindlustusadvokaat Olavi-Jüri Luik ütleb, et konkreetset liiklusõnnetust on raske kommenteerida, sest ta ei tea konkreetsete inimeste vigastuste raskusastet. „Teoreetiliselt on sellise liiklusõnnetuse puhul võimalik süüdlase kindlustusseltsilt hüvitist nõuda kõigil füüsiliselt viga saanud inimestel. Kes pole füüsiliselt viga saanud, võib samuti hüvitist nõuda – näiteks kahjustatud riiete ja isiklike asjade, näiteks mobiiltelefoni, eest,“ selgitab ta.

Kui inimene peab liiklusõnnetuse tagajärjel jääma haiguslehele, peab süüdlase kindlustusselts maksma talle kinni tegeliku palga ja haiguslehe alusel saadud vahe. Ja kui inimene jääb püsivalt töövõimetuks, makstakse talle kinni eelneva palga ja saadavate toetuste vahe, arvestades tema töövõime vähenemise ulatust.

„Kui juhtub kõige hullem ja inimene saab surma, makstakse kinni tema matusekulud, ka hauaplatsi kulud. Samuti makstakse hüvitist hukkunu ülalpeetavale. Näiteks kui lapsevanem sureb liiklusõnnetuses, maksab kindlustus kinni hukkunu osa lapse ülalpidamises,“ loetleb Luik.

Ka valu ja vaev makstakse kinni

Olavi-Jüri Luige sõnul ei tea liiklusõnnetustes füüsiliselt kannatanud sageli seda, et kindlustusseltsilt võib küsida ka mittevaralist hüvitist. Ehk teisisõnu seda, et kinni makstaks ka valu ja vaev. Ta osundab, et liikluskindlustuse seaduses on ära toodud suisa sellekohane hinnakiri. Nii näiteks võib kannatanu kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral saada 100 eurot, eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral aga 3200 eurot.

„Tegelikult makstakse kindlustuspraktikas ka oluliselt suuremaid summasid,“ teab Luik enda praktikast. „Ette tuleb ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad valu ja vaeva hüvitisi. Mina ise olen esindanud inimesi, kellele kindlustusandjad on maksnud mittevaralise kahju eest ka 30 000 eurot - 40 000 eurot,“ mainib kindlustusadvokaat. Sellist hüvitist saavad Luige sõnul küsida ka liiklusõnnetuses raske tervisekahjustuse saanud inimese, kes hilisemalt vigastustesse sureb, pärijad.