Lugejakiri

Lugejakiri | Püstitagem Tallinna peaväljakule ausammas Edgar Savisaarele (26)

Enn Tõruvere, pensionär , 4. juuni 2019, 17:13
Kas kuhugi siia mahuks ausammas Edgar Savisaarele?Foto: Robin Roots
Lugeja kirjutab vastukajas 1. juunil Õhtulehes ilmunud intervjuule Heimar Lengiga „Edgar Savisaar hävitati sihilikult ja järjekindlalt!“, millised on olnud Edgar Savisaare suurimad saavutused, mistõttu vääriks ta monumenti.

Rein Taagepera tõstab esile kolm suurt Eesti poliitikut: „Eesti Vabriigi loojaid oli saja aasta eest palju, aga nimi, millest ei saa ümber ega mööda, on Konstantin Päts. Vabariigi taastamisel 30 aasta eest on nimeks, millest ei saa ümber ega mööda, Edgar Savisaar. Vabanemise lõppjärk lükkas nad mõlemad peaministri kohalt. Poliitikas ei maksa oodata tänu. Kui liita head ja lahutada vead kauase tegevuse kestel Eesti poliitikas, siis kerkib enim esile hoopis Jaan Tõnisson. (Taagepera, Rein. Eesti poliitika 100 aastat.)

Savisaart võib kiita ja kiruda. Mõlemat põhjusega. Me ei tohi aga unustada Savisaare teeneid laulva revolutsiooni ajal. Siin on juba võimatu teda üle kiita, üle hinnata. Tõstan mõne saavutuse esile.

1. Isemajandav Eesti (IME)

2. Rahvarinne

3. Balti kett.

Balti ketiga kiitleme me kõik, see on ka ülemaailmse tunnustuse pälvinud. 2009. aastal tunnistas UNESCO Balti keti vägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti UNESCO maailma mälu registrisse. Kuid millise riikliku tunnustuse on saanud Balti keti mõtte algataja ja organiseerijad kodumaal? Õige vastus on: mitte midagi (jätan kirja panemata, kuidas pätid seda välja ütlevad). Peagi möödub sellest 30 aastat. Huvitav, kas ka siis autasustatakse kõrvaltvaatajaid, nagu mõnikord on juhtunud?

Nende ja paljude muude tegude eest väärib Edgar Savisaar juba eluajal vägevat ausammast pealinna peaväljakule.

Aga vaatame ka tema hilisemaid saavutusi vabas Eestis.

Tema häältesaak riigikogu valimistel. Tõesti suur(im)! Aga Savisaarele antud hääl on mahavisatud hääl. Europarlamendi valimisel 2014. aastal sai ta 18 000 häält. Aga saadikuks ta ei saanud. Eelviimastel riigikogu valimistel sai ta 25 000 häält. Aga ta ei läinud riigikokku isegi lihtliikmeks. Savisaare Keskerakond on kõik riigikogu valimised sisuliselt kaotanud – tema poolt on olnud ainult viiendik kuni kolmandik hääletanutest.

Kaotada veidi parema algseisu juures nulliga* – see on päris meistritöö, ainult et veidi valesti! Selle eest oleks erakond võinud ta ammu maha võtta. Asi liikuski selles suunas. Esimehe valimisel 2011. aastal sai Savisaar 59% häältest. 2013. aastal ei olnud teist kandidaati. 2015. aasta kongressil sai Savisaar 53% häältest. 9. novembril 2016 oleks Savisaar võinud saada juba alla 50% häältest. Aga ta ei kandideerinudki. Miks, härra Lenk?

Järglast Savisaar endale kasvatanud ei ole.

Urmi Reinde: "Kui ma küsisin, miks ta oma niinimetatud siseringiga lõplikku konflikti läks ja varem erakonda üle ei andnud, vaatas ta üle prillide mulle hämmastunult otsa ja küsis: „Kellele?“" (Edgar  Savisaar – poliitik ja romantik. Maagiline Ruum, Tallinn 2018, lk 236).

Võrdluseks. Gustav Ernesaks on öelnud: „Kui oled viiekümnene, peab sul olema õpilane. Kuuekümnese õpilasest peab olema saanud kolleeg. Aga kui oled seitsmekümnene, peab sinu kolleeg olema sinust parem.“ Heimar Lenk, pane tähele!

Erakonnast on lahkunud paljud, ka need, kellest oleks võinud saada tema mantlipärija. Mõned tuntumad: Toomas Alatalu, Ignar Fjuk, Mati Hint, Arvo Junti, Kalle Laanet, Sven Mikser, Siiri Oviir, Erika Salumäe, Vilja Savisaar, Ain Seppik, Mark Soosaar, Rein Taagepera, Liina Tõnisson, Andra ja Rein Veidemann. Milline ajutrust! Ainuüksi neist oleks saanud tugeva juhatuse, ja õige mitu esimeest.

Kohalikel valimistel 2017. aastal kandideeris Savisaar juba Keskerakonna vastu. Selle eest oleks võidud ta erakonnast välja heita. Teda ei heidetud välja – austusest tema vastu. Mida Lenk veel tahab?

Savisaar jättis kasutamata võimaluse lahkuda suurest poliitikast lillede, orkestri, šampanja ja ... pisaratega, nüüd tuli tal lahkuda märkamatult, tagaukse kaudu.

Ja teist suurt Savisaart tõenäoliselt ei tule. Ei tule lähi- ja võib-olla ka kaugemas tulevikus. Konstantin Pätsi ja Edgar Savisaare sünniaja vahe on 76 aastat – kolm inimpõlve. Niisamuti ei ole silmapiiril teist Paul Kerest, Georg Otsa, Eri Klasi jne. Nemad, nagu ka Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Edgar Savisaar olid kõvad tegijad juba enne 40. eluaastat.

*Arvutused lisatud pildina.

26 KOMMENTAARI

j
Jauram 23. juuni 2019, 08:09
Aitab juba ühest vabaduse-hauasambast, milleks teist veel ? Aa, et rohkem raha auku loopida ....?!
t
tsirkus rahva raha eest on meie poliitika 13. juuni 2019, 10:57
rahva peale ei mõtle ammu keegi , ainult hääled on tähtsad ja võim
Loe kõiki (26)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee