Eesti uudised

Mis saab Ida-Virumaast? Tööta rahval on oht kibestuda (136)

Juhan Mellik, 4. juuni 2019, 13:22
Kristina Kallas usub, et koondamised Ida-Virumaal kohaliku rahva seas meeleolu just ei tõsta. Foto: Tiina Kõrtsini
Kristina Kallas ütleb, et Eesti Energia otsus saata sundpuhkusele üle tuhande Ida-Virumaa töölise tekitab kohalikes kindlasti kibestumust. Seda enam, et tegemist on piirkonna kõige mainekama tööandjaga.

„Eesti Energias töötavatel inimestel on keskmisest kõrgemad palgad, see on hinnatud tööandja,” ütleb endine Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas, kes juhib ka erakonda Eesti 200. „Kui tuleb nüüd uudis, et ka see firma koondab ja tõmbab koomale, siis inimeste lootus paremale tulevikule kustub veelgi.”

Samal teemal

Kallas ütleb, et tegelikult oli säärane stsenaarium ju ammugi ette teada. „Probleem on pigem selles, et midagi pole ette võetud,” lausub ta. „Mitte et koondamisi oleks saanud ära hoida – selle vastu poleks saanud midagi teha. Vaid selles, et me pole arendanud Ida-Virumaa jaoks alternatiivseid majandusmudeleid.”

Peamine küsimus on see, mis tuleb asemele, kui põlevkivist elektrienergia tootmine soiku jääb? „Iga valitsus on siin tähtsalt käinud ja rääkinud, kuidas nüüd tuleb uus ja võimas Ida-Virumaa arengukava,” räägib Kallas. „Ja me pole seda näinud.”

Noored lähevad tema sõnul Ida-Virumaalt lihtsalt ära. „See on sotsiaalselt traagiline nii Ida-Virumaa kui valitsuse jaoks,” ütleb ta. „Sest koos noortega lahkuvad siit inimesed, kes oskavad eesti keelt.” Lahkuvad nii eestlased kui ka kõik teised, kellel riigikeel suus.

„Siia jääb ikkagi keskealine ja vanem inimene, kes ei ole nii konkurentsivõimeline, et mujal kohe tööd saaks,” räägib Kallas. „Üldjuhul ta ei oska eesti keelt. Näitajate järgi on Ida-Virumaa muutunud venekeelsemaks, kui ta oli nõukogude ajal.”

Põhjus on Kallase sõnul lihtne: pidama jäävad need, kes on venekeelsed ega oska eesti keelt. Lähevad ära nii eestlased kui ka kõik teised, kellel riigikeel suus. "Siia jääb ikkagi keskealine ja vanem inimene, kes ei ole nii konkurentsivõimeline, et mujal kohe tööd saaks,” räägib Kallas. „Üldjuhul ta ei oska eesti keelt. Näitajate järgi on Ida-Virumaa muutunud venekeelsemaks, kui ta oli nõukogude ajal.”

Põhjus on Kallase sõnul lihtne: pidama jäävad need, kes on venekeelsed ega oska eesti keelt.  „See on ka sotsiaalpoliitiliselt väga halb trend, mida pole õnnestunud väärata.” Ida-Virumaale pole õnnestunud paarikümne aasta jooksul luua eestikeelseid ametikohti.

„Muidugi tekitab see vimma,” ütleb Kallas. „Neis, kes ise jäävad tööta ja kelle lapsed peavad lahkuma ja kaugele ära minema. Igapidi tõuseb pahameel.”

Raik: poliitikud peavad peeglisse vaatama

„Tegelikult on ju vastutustundetu öelda, et saadame inimesed reservi,” lausub Raik. Ta kritiseerib harjumuspärast juttu, mille järgi võiksid endised kaevurid ümber õppida. „Kui oled töötanud maa all ja saanud kätte 1600-1800 eurot... ja kui tulete siis maa peale autojuhiks 800 euro eest. See on märkimisväärne erinevus. Iga säärase soovituse puhul tasuks olla ettevaatlik,” räägib Raik.

Tema sõnul valutab olukorra pärast südant ka Eesti Energia juhtkond, kellega ta on juba suhelnud. „Küll teeb mind murelikuks, et suuresti kannatab jälle venekeelne inimene,” tõdeb naine. Vanuses 40-50 aastat kipub puuduma ka piisav tase riigikeeles. „Eesti-vene küsimus võib tulla päevakorda, mis toob kohe esile küsimused kodakondsusest ja vene koolist,” kirjeldab Raik tumedat stsenaariumi. „Nii et kindlasti on sel koondamisel laiem mõju, kui me võib-olla täna näeme.”

Poliitiku sõnul on suurkoondamised ennegi Ida-Virumaad tabanud. Alati on need üle elatud, kuigi arvukate kaotajate hinnaga.

Raik ütleb, et mure ei tekkinud ju päeva pealt. „Needsamad saastekvoodid, et maksud tõusevad, kõik see oli ju ette teada. Kõik poliitikud peaksid vaatama peeglisse ja küsima, et miks nad pole teinud pikaajalisi plaane.”

Kõige tipuks kannatab kohalike omavalitsuste tulubaas. „Oleme tagasi hetkes, kus Ida-Virumaa vajab tuge,” lausub Raik. Ühe potentsiaalse mõttena käib ta välja, et suure osa riigile laekuvatest põlevkivimaksudest võiks sinna tagasi suunata.

Ametiühing: otsime paindlikke lahendusi

Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma ütleb, et äsja lõppes iga-aastane infopäev, kus Eesti Energia erinevate ettevõtete juhid andsid ülevaate olukorrast.

„Seis on selline, et meil on visioon, aga pole veel kindlat plaani,” ütleb Vaikma. Viimane töötatakse välja kahe nädala jooksul ning see peab vastama küsimustele „kuidas?”, „keda?”, „kui pikaks ajaks?” ja „milliste vahenditega kellegi töökoormust vähendada?”

Ametiühingujuht ütleb, et seadus ei tunne tegelikult rahvakeelset väljendit nagu „sundpuhkus”. On vaid töökoormuse vähendamine kokkuleppel, millega koos väheneb proportsionaalselt ka palk.

„Otsitakse paindlikke lahendusi,” ütleb Vaikma. „Te ei tekiks olukorda, kus osad jätkavad vanaviisi ja osad ei tööta üldse.” Kui konkreetsem plaan kahe nädala jooksul valmib, esitatakse seda ka ametiühingutele.

Ei koondamised ega sundpuhkused pole Vaikma sõnul ju mitte põhjus, vaid tagajärg. „Lahendus oleks, kui leitaks võimalus, kuidas muuta Eesti põlevkivielektrijaamades toodetav energia taas konkurentsivõimeliseks,” ütleb ta. Selle lahendusega on niigi juba hilja peale jäädud ning homme võib tema hinnangul juba liiga hilja olla.

„Energia sissetulek kolmandatest riikidest on suurenenud,” vaeb Vaikma raskuste põhjuseid. Konkurents on nii suur, et hinnad on läinud allapoole. Lisandub keskkonnaspekt.

„Sellise kõrge CO2 hinnaga nagu Eestis ei olegi võimalik energiat kasumiga toota. Pole võimalik toota isegi nulliga.”

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee